30. augusti hilisõhtul istus kogu kaheteistkümnes klass ärevalt arvutiekraanide ees. Kätte oli jõudnud vaieldamatult kõige olulisem otsus kogu abituuriumi jooksul: keda küll vastsetest gümnasistidest endale rebaseks valida? Usun, et kui õpioskuste olümpiaadil oleks gümnaasiumi vanuseaste, oleksid kaheteistkümnendikud kindlad võitjad, sest on imetlusväärne, kui palju infot on rebaste kohta võimalik välja uurida.


Pikalt ei olnud aga aega valiku õigsuse üle pead murda, sest juba esimese täispika koolinädala teisipäeval leidsid esimesed õnnelikud rebased oma hundi. Õnnelikkus on muidugi suhteline, sest see tähendas ka pool nädalat kauem hundi range käe all ikkes olemist. Kogu selle sagimise ja otsimise ajal olid kõigi mõtted muidugi juba reedel ja laupäeval, mil toimusid tutvumisüritused oma grupiga. Ei puudunud silmad kinni seotult toimumispaika jalutamine, vannete andmine ja tutvumismängud. Ei tea, mis seal Aegviidus ikkagi toimus...


Nädal on teadagi väga lühike aeg, millest tuleb kindlasti maksimumi võtta, nii et juba esmaspäeva hommikul 7.15 aeti kõik rebased staadionile tantsu õppima. Solidaarsusest tulin ka mina esmaspäeva hommikul pisut varem (see oli viga, mis edaspidi enam ei kordunud). Sellegipoolest ei olnud ma kohal piisavalt vara, et rebasele kostüüm enne tantsimist kätte anda, seega esmaspäevase tantsukoolituse sai ta läbida omaenda isiklikes riietes ning võis ennast isegi täitsa mugavalt tunda (ka see oli viga, mis edaspidi enam ei kordunud). Kuigi tantsu õppimise käigus selgus et mitte ükski rebane ei ole varem kokku puutunud malemänguga ja kontseptiga „maleruudustik“ olid nad valdavalt tublid.

Autor: Sander Simson 138B

Aga kui mõni rebane ekslikult arvas, et pärast varahommikul koolistaadionil tantsu õppimist enam hullemaks minna ei saa, siis eksisid nad rängalt. Vahetundides oli neil võimalik kogeda, milliseid geniaalseid ülesandeid hundid neile välja mõelnud on. Pärast kooli kogunesime staadionile – aeg traditsiooniliseks rebaste teatejooksuks

Reaalkooli õpilastele kohaselt olid teatejooksu ülesanded keerulised ning rangelt reeglitega piiritletud. Ometigi olid rebased väga tublid ning suutsid rikkuda iga viimset kui üht nendest reeglitest. Tundsime kõik ennast nagu uhked lapsevanemad laste spordivõistlusi vaatamas. Minul oli meie rebastesse lausa nii palju usku, et vedasin naabergrupi hundiga kihla ühe kirju kiisu peale, et minu rebased võidavad tema omi (Ka see oli viga, mis edaspidi enam ei kordu. Olen nüüd ühe kirju kiisu võrra vaesem).

Autor: Sander Simson 138B

Peale seda algas orienteerumine. Võiks arvata, et Songe kolme kilomeetri jooksud on mind ette valmistanud rebastega koos orienteerumisraja läbimiseks, aga meie rebaste jooksutempo ajas mind siiski hingeldama. Vähemalt avanes vahepeal võimalus vastselt keedetud keedumunaga keha kinnitatada. Ja ei taha nüüd eputada või midagi, aga meie rebased võitsid...


Teisel hommikul kasutasin oma hundiprivileege ja nii vara enam kohale ei läinud. Peale kooli avanes rebastel võimalus viktoriinis oma teadmised proovile panna. Seda meie rebased ei võitnud, aga ega kõiges ei saa ka andekas olla.

Autor: Sander Simson 138B

Kolmapäevaks oli välja kujunenud juba kindel rutiin - 7.15 staadionile tantsu õppima ning seejärel edasi tundidesse, kusjuures rebaste vahetunde ilmestasid meie välja töötatud ülesanded ja kohustused. Ülesannete hulka kuulusid näiteks (aga mitte ainult) õpetaja autogrammide kogumine, TikTokide tegemine ning Solarisest igasugu huvitava kauba toomine (sealhulgas ilma kooreta banaanid, suhkrukuubikud, paberita kohukesed). Lisaks ma usun, et nii mõnegi rebase mällu on igaveseks sööbinud väljendid „Kuulipilduja tuli!“, „Palav on!“ ja „Eestimaa suvi!“. Õhtupoolik veedeti jällegi oma grupi seltsis. Ei puudunud vanalinnas asjade vahetamine, kerjamine ja kõik muu, mis traditsioonilise retsinädala kolmapäevaga kaasneb.

Autor: Sander Simson 138B

Neljapäeva hommikul hariti meie haridusnäljas rebaseid ülimalt hariva loenguga oma ala spetsialistidelt ning peale seda pidas loengu ka linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski. Ühtlasi levis koolis mingi veider viirus, mistõttu olid kõik hundid ja rebased seletamatult väsinud.


Ja viimaks... reede! Kogu nädala kulminatsioon oli viimaks pärale jõudnud. Paaniliselt mõeldi veel rebastele viimaseid ülesandeid, sest alates õhtust on 140. lend viimaks täisväärtuslikud gümnasistid ning koletute kohustustega koormamine pole enam kohane. Ei tea küll kust see kalahais majja pääses... Pärast nädalapikkust tantsukoolitust said rebased ka Vabaduse Väljakul toimunud flashmobil oma tantsuoskust demonstreerida. Üllatuslikult oli nädala jooksul selgeks saanud ka termin "maleruudustik".

Autor: Sander Simson 138B

Tantsud tantsitud, võis alata nädala pidulik ning pisut vähem pidulik lõpetamine. Ülevatest emotsioonidest hoolimata ei ole ma kunagi kogenud nii head paika kui oli minu enda voodi pärast pikka ja kurnavat rebaste nädalat.



Eke Tooming 138B
Matilda Manju Moody 140B