Olenemata sellest, kas algav kooliaasta on sinu hariduskarussellil esimene, kuues või kaheteistkümnes tiir, võib end taas leida erinevate põnevate võimaluste otsingutelt. Et aga kõiksugu tegevuste seas paremini orienteeruda ja mõne uuegi avastada, oleme kokku pannud nimekirja asjadest, mida huvi korral kooliaasta jooksul võiks ette võtta. Tehakse ägedaid asju – tihti on mälestusväärse kogemuse saamiseks tarvis vaid kohale ilmuda

Väitlus

Võimsad emotsioonid, kirev seltskond ja tervislik annus adrenaliini – nii võiks kirjeldada väitlust kui (mõtte)spordiala. Kummalisel kombel võib väsimatult üksteisega (professionaalselt) vaidlemine hoopis inimesi kokku tuua, mistõttu on väitluskogukond Eestis vastuvõtlik ja südamlik. Antud vastuvõtlikkus kulmineerub muidugi sageli sellega, et väitlejad ei lakka ka normaalsetes vestlustes ealeski väitlust kiitmast – seda hullem, et nende selja taga on ametlik väljaõpe lõputus rääkimises. Kiitmiseks on aga küllaga põhjust ja väitlemiseks endaks aina enam võimalusi. Väitlusest tärkav emotsionaalne laeng raputab parimal võimalikul viisil igaüht: pärast sõnasõda ja pingelangust järgneb muljetamine ja aru pidamine, kuidas järgmine kord võita või võitmist jätkata. Nii kulgevadki enamik klubikokkutulekuid arenemise ja klubiliikmetega lähedasemaks saamise foonil.

Suures plaanis on ehk suuremgi väitluskasu tõenäoliselt laienenud silmaring – sageli on vaja argumenteerida teemal, milles ise ei pruugita kuigi pädev olla. Just sel hetkel peate mõtteid jagama oma tiimikaaslaste, seejärel vastastiimi ja lõpuks kohtunikuga, nii üksteiste mõttemaailmaid täiendades. Märkamatult võib sedasi igast teemast midagi õppida ja selle tähtsamad märksõnad kaasa võtta – seda enam, et enamasti väideldakse teemasid, mis on ühiskondlikult relevantsed.

Kui need halastamatult magusad pakkumised veel piisavalt veenvad ei olnud, võib otsustavaks saada väitluse võistluslik külg: konkurents on tihe, kuid seda enam on võitmise korral põhjust rõõmustada. Eestis toimub hooaja raames vähemalt 5 suurt väitlusturniiri – võimalik on püüelda ka maailmameistrikoondise koha poole.

Reaalkoolil on samuti sel aastal oma väitlusklubi, mille võib leida toimetamast teisipäevadel alates kell 17.45 (väitlustuhinast võib osaks saada neljandal korrusel klassis 411!). Samuti tegutseb jätkuvalt Tallinna Keskkoolide Väitlusklubi igal neljapäeval kell 18.00 TIKi spordihoone kolmandal korrusel. Kel soov pea ees külma vette hüpata, siis hoidku silm peal argument.ee lehe kalendril. 29. oktoobril on näiteks toimumas algajate turniir BP formaadis, ning kuulu järgi on novembri lõpus algajatel võimalik osaleda ka legendaarsel Presidendi väitlusturniiril – kus tõesti Alar Karist kohata võib.

Noortekogud

Kel huvi väitluse ja arutelukunsti (ilmselt) kõige otsesema rakenduse – poliitika – vastu, võib aga proovida õnne oma meeliserakondade noortekogudel. See on vastuoluline maastik: mõni naudib, mõni peab ohtlikuks, ent proovida kindlasti võib. Sügiskuudel ja ka aasta jooksul korrraldavad erinevad noortekogud avatud üritusi, kus saab õhustikust aimu ise kuhugi sisse astumata. Kasulik on uurida ka noortekogudesse kuuluvatelt tuttavatelt (ja pooltuttavatelt), mis meeleolud ja võimalused ühes või teises organisatsioonis valitsevad.

Kindlasti saab aga noortekogude kaudu samamoodi väärtuslikke tutvusi tuleviku tarvis ning ohtralt mõtteainet ühiskonna korralduse kohta üldiselt. Enne märtsikuiseid valimisi on selles ehk veelgi rohkem särtsu ja mõtet kui muidu.

Mudelparlamendid

Eestis on juba aastaid korraldatud mitmeid erinevaid poliitsimulatsioone noortele. Reeglina kujutavad need umbes kahe eelneva seltskonna ühendhulka, pluss veel hulganisti tegusaid noori siit ja sealt Eesti otsast. Sageli võib ürituse raames kohtuda ka reaalselt tegevate poliitikute, ajakirjanike või professionaalidega. Entsel kõigel on ka oma meelelahutuslikum külg: mudelparlamentidel viibiv karismaatiline õpilaskond ja nende säravalt välja mängitud poliitdraamad on (kogemuse põhjal) vägevad iseenesest, rääkimata veel käte külge panemisest ja ise draamaleekide õhutamisest.

Esimene mudelparlament leiab sel aastal juhuse poolest aset ka Tallinna Reaalkoolis – nimelt MEP (Mudel-Euroopa Parlament). Sellel osalemist nüüd enam kahjuks soovitada ei saa, ent teritagem silma ja hoidkem meeled teravad veel nende kahe akronüümi osas: MUNOT (Model United Nations of Tallinn) ja NRK (Noorte Riigikogu).

Töövarjutamine

Ameteid on ilmas aga veel peale poliitiku oma. Hilissügisel võivad õpilased osa saada arvukatest töövarjuprojektidest üle Eesti – võimalustele saab pilgu peale visata lehel tulevikutegijad.ee. Pakkumiste arv on pidevalt uuenev ja töövarjukogemus on kindlasti kasulik nii neile, kel juba selge siht silme ees, kui ka neile, kes veel päris kindlad pole. Samuti toimub novembris töövarjupäev (täpsemat infot tuleb otsida lehelt ja.ee), mis tõotab erinevate väljundite poolest üpriski mastaapne tulla: nagu igal aastal, saab uudistada kõiksugu valdkondadesse kuuluvaid ameteid.

Värske Rõhu kriitikakonkurss

Kõigi keskkooli sahtliluuletajate lemmik Värske Rõhk korraldab selgi sügisel kriitikakonkurssi noortele (noored voolavas tähenduses: oodatud on tööd kuni 30-aastastelt autoritelt). Osalemiseks tuleb arvustada 2021. või 2022. aastal eestikeeles ilmunud teost. Peale ehk ootuspärasema luule ja noorteromaanide kriitika oodatakse võitlusele ka poliitilist kirjanduskriitikat – mida see täpselt tähendab, võib olla päris põnev lahti mõtestada. Tekste oodatakse 25. oktoobriks hannalinda.korp@va.ee.

K6VN

Kunsti- ja luulehuvilisi, kes kritiseerimise asemel pigem ise luua ihkavad, võiks köita K6VN ehk kirjandusõhtu „Viimane neljapäev“ – nagu nimigi viitab, võib melust osa saada iga kuu viimasel neljapäeval. Sissepääs on tasuta, asukoht pidevalt muutuv ja lava on vaba: loomingu õitsemisele pidureid või tõkkeid pole seatud. Jooksvalt saab infot iga konkreetse ürituse kohta Kogu ürituse õhustikku paistab hästi ilmestavat üht suvist kokkutulekut väljakuulutava postituse kirjeldus: „free for fun“. Saladuskatte all võib kirjandusõhtutel vahel kohata ka mõnda nimekat kultuuritegelast, kuid õieti on ürituse sisuks siiski ise kultuuritegelaseks saamine.

Ebastandardsed ainevõistlused                                      

Jah, reaalikatele ei ole ilmselt mõtet öelda, et nad olümpiaadidel osaleks. Mõnele tasuks ehk hoopis soovitada asja rahulikumalt võtta. Ent ometi, ometi: kas teadsid, et peale matemaatika ja füüsika on veel õppeaineid? Näiteks saaksid osaleda filosoofia-, usundiõpetuse-, rahvaluule- või hoopis tehnikaolümpiaadil.

Neist esimesed kaks on iga-aastased, kusjuures riiklikku vooru pääsemiseks pole vaja läbida mitte tavalist koolivoor-piirkonnavoor kadalippu, vaid kirjutada endale meelepärasel diivaninurgal või kohvikutaburetil essee ühel pakutud teemadest. Kindlasti tasub osaleda ka siis, kui ühessegi vastavasse tundi sattunud ei ole – soovitusliku kirjanduse abil saab väga edukalt just end huvitava teema sügavustesse kauvuda.

Rahvaluuleolümpiaad on aga omapärasem ja haruldasem väljakutse – seda korraldatakse kord nelja aasta jooksul ning osalemiseks tuleb valmis teha uurimistöö või loominguline projekt, muidugi mõista rahvaluule vallas ning pakutud teemadest lähtudes. Tehnikaolümpiaadi korraldab pea kõigist teistest olümpiaadidest hoopis inseneeriasuuna lemmik – TalTech, seda alles teist aastat. Välja on reklaamitud lisaks tavalistele teoreetilistele ka loovat mõtlemist nõudvad praktilised väljakutsed, seega soovitaks igal juhul uudistada.

Reaali Poiss  

Tead, võibolla sulle ei meeldinud see artikkel. Ehk ei leidnud sa ainsatki tegemist, millegi enda sügist vürtsitada. Aga meil, ajalehel, oleks väga hea meel kui sa ise midagi arukamat kirjutaksid. Või joonistaksid. Või... Kui see kõik veel väga võõras tundub, siis tõenäoliselt sa esimesele koosolekule ei jõudnud – aga otsi üles mõni peatoimetaja või kirjuta meile, ja me saadame sulle kellaaja ja koordninaadid, kuhu värskete mõtetega kohale sadada. ;)