KOOLIELU

GAG-i ja Reaali vahel lõõmav kohati teravaks kiskuv tuleleek ei näita kustumise märki! Olgu GAG-il VHK-ga ja Reaalil TIK-iga, kuidas on, aga omavaheline suhtlus pakub igavesest ajast igavesti pinget.

Jaanuarikuule omaselt toimus kauaoodatud Vabalava, mis mõjus pärast pikki pimedaid kuid tõelise meelekosutajana ning mida võib täieõiguslikult pidada kultuurielamuseks.

Algne plaan oli kirjutada artikkel eliitkooli mainega kaasnevatest plussidest ja miinustest. Selleks viisin läbi intervjuud nii Reaali kui ka GAG-i direktoritega.

Eestile omasest sombusest sügispäevast hoolimata oli 4. novembri pärastlõunal kogu koolimaja ärevust täis ja veel ärevamad olid aula ukse taga ootavad abituriendid. Viimaks oli kätte jõudnud aeg, kui meie, 138. lend saame endale kauaoodatud lõpumärgid.

95. aastat tagasi avati Reaalkooli ees mälestussammas Vabadussõjas langenud Tallinna õpilastele ja õpetajatele

REK-i presidendi kõne

„Monumendi põhiidee on tung vabaduse, valguse poole!“ – nii ütles Reaali Poisi kuju autor Ferdi Sannamees.

13. novembril tähistasime Reaali Poisi 95. aastapäeva, mille raames toimus Vene Draamateatris ajalookonverents, et vaadata ajas tagasi ja meenutada vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestusmärgi pöördelisi sündmusi.

Meie koolis toimub lisaks tõhusale õppetööle ka palju üritusi ja igasugu muid lõbusaid, kokkutoovaid tegevusi. Alati me neid ei märka, sest tihtipeale on need suunatud kindlatele klassidele ja ei puudutagi meid kõiki. Kes aga on selle taga, et need aktsioonid üldse aset leiavad?

Eelmisel kevadel rääkis õpetaja Vahenurm, et üheteistkümnendas klassis võib meil olla võimalus osaleda Erasmus+ projektis. Erasmusest oli enamik meist kuulnud ning potentsiaalsele õpilasvahetusele olime kahe käega poolt.

Oli vihmane oktoobrikuu õhtu, kui 139. lennu noored kogunesid kauni barokkstiilis Kadrioru Lossi fuajees. Raske nädal selja taga, olid kõik ootusärevad, et kauaoodatud sõrmused endale sõrme saada.

Uus sügis, uus abituurium, nendega koos uued rebased…isegi uued gümnaasiumi sööklaajad. Aga mis veel olulisem ja põnevam – uued õpetajad! Selle artikli näol on just Sinul suurepärane võimalus nende kohta midagi põnevat teada saada!

Rebaste nädal – kaks aastat tagasi pidime ise kogu selle tralli läbi tegema, eelmine aasta vaatasime nukralt pealt kuidas paaritud lennud lustivad, aga nüüd.. Viimaks oli ka 138. lennul võimalik hundikingadesse (käpadesse?) astuda ja meie armas 140. lend gümnaasiumisse tseremoniaalselt vastu võtta.

Selja taha on jäämas ainulaadne aasta. Minu kolmeaastase gümnaasiumitee jooksul oli see esimene aasta, mille veetsime läbivalt koolimajas, mitte kodus ekraanide taga, esimene aasta, mil said toimuda tervet kooliperet ühendavad üritused ja esimene aasta, kus Reaali Vaim oli minu jaoks käega katsutav.

25. märtsil oli 137. lennu lõpetamiseni jäänud täpselt 89 päeva. Sellel puhul peeti igavesti vinge tantsupidu kõige viisakamates riietes, mis kokku suudeti laenutada, ehk teiste sõnadega toimus Tallinna Reaalkooli traditsiooniline 100 päeva ball.

18. aprillil toimus Tallinna Reaalkoolis Ukraina päev. Programm oli mitmekesine. Ürituse tuuma moodustasid loengud – julgeoleku- ja välispoliitikaeksperdid ning teised külalisesinejad andsid päeva jooksul arvukalt tunde.

Kui ülejäänud gümnaasium ootas esimese perioodi arvestuste nädala lõppu ees terendava vaheaja pärast, mõlkusid 138. lennu õpilaste peades teised mõtted. Nimelt lõpetas nende nädala kauaoodatud sõrmuste pidu.

Kauaoodatud Tallinna Reaalkooli Esinduskoja presidendivalimised jõudsid meieni lõpuks 4. oktoobril. Koolimaja oli kaetud erinevate huvitavate plakatitega ning ei puudunud ka vana hea 40%.