Mis asi see RaisESEE üldse on? Akronüüm on kuidagi kokku pandud sellisest loosungist: RAw MaterIals Students Internships in East South East Europe. Päriselt tähendab see praktilisemat lähenemist maavarade õppimisele. Projekti jaoks annab rahastuse Euroopa Liit.

Mina sain stipendiumist teada täpselt neli päeva enne tähtaega ja seega oli kandideerimiseks vajalike dokumentide kirjutamise aeg väga piiratud. Kõige segasem nende hulgas oli project proposal, kus pidi nädalaks erinevad soovitud tegevused välja mõtlema. Minu jaoks tähendas see geoloogia (mineraalide ja kivide ja natuke nende puhastamise) kohta hämamist. Kuid halb komme jätan-kõik-kodutööd-viimasele-minutile oli üks kord kasulik: komisjon valis minu üheks stipendiumi saajaks. Just oktoobris lõppes call 2, täpsemalt saate end kuupäevadega kursis hoida https://raiseseeris.istm.cnr.it/ (või lihtsalt guugeldada raisesee).

Siiski ei olnud minu nädal Leobeni Kaevandusülikoolis liiga akadeemiline ega ka geoloogiline. Geoloogia valdkonnas käisin matkal, kus tutvustati kohalikku pinnamoodi, ja külastasin mineraalikogu. Kahjuks olin mineraalidest tuntumaid juba olümpiaadi raames õppinud ja see loeng oli üsna kordav. Geofüüsikas seevastu sain täiesti uue kogemuse. Praktiliseks osaks oli kolme erineva kivimi ultraheli läbilaskmise kiirust mõõta. Varem olin ultraheliga kokku puutunud ainult meditsiinilises kontekstis, nii et päris vahva oli näha seoseid meditsiini (käisin mediklassis siiski) ja geoloogia-füüsika vahel.

Keemilabori külastus. Erakogu

Nädala jooksul tutvustati mulle erinevaid digilahendusi kaevandamise õppimiseks, sest kaevandustes kohapeal väljaõppe andmine on keeruline ja ohtlik. Väljapaistvaim lahendus oli virtuaalreaalsus, mis loodi päris kaevanduse skaneerimisel. Samas keskkonnas oli võimalik vaadata ka erinevaid masinaid, näiteks hiiglaslikke purustajaid. Külmaks jättis tahvelarvutis 3D mineraalide vaatamine, ju olen geograafiaklassi kivikoguga liiga mugavaks muutunud.

Suurim rõhk oli aga firmakülastustel. Mulle see väga ei meeldinud, oleksin tahtnud rohkem õppida, aga pean tõdema, et kasulik oli küll. Kui enne kartsin, et geoloogiat õppides saan hakata ainult professoriks/õpetajaks või kaevuriks, siis nüüd tean, et see on palju laiem eriala. Ja kaevandamine ei kao lähiajal veel kuskile, elektroonika nõuab selleks liiga palju toormaterjali, mida veel taaskasutada ei osata. Muidugi on nüüd kaevandamise õppimine tihedalt seotud nende samade materjalide korduvkasutamise, ümbertöötlemise ja asendamisega.

Viimaseks kirjutaksin natuke Erzbergi rauamaagikaevandusest. Mõtlesin, et ma olen ju varem Eesti Kaevandusmuuseumis ja Walesis suletud vasemaagikaevanduses Sygun käinud, kui palju erinev rauamaagikaevandus ikka olla saab. Aga ei! Mu esimene mulje oli, et pool mäge on ära kaevatud. Ma ei oska seda paremini kirjeldada, mäe jalamilt 600 meetri kõrguselt tipuni 1400 meetrini ongi pool mäge lihtsalt astmeliseks trepiks muudetud. Esimene ekskursioon oli 55-tonnises kallurautos Hauly. Teine osa oli mahajäetud maa-aluses kaevanduses, mida Ida-Virumaa omaga võrrelda ei saa. Juba rongisõit jalutuskäigu algusesse võttis paar minutit. Ja kõik see on rauamaagi nimel, mis on väga rauarikas… lausa kolmandik on raud. Võtab sõnatuks.

Hauly-ekskursioon Erzbergi kaevanduses. Erakogu

Nädal Leobenis oli igapidi meeldejääv. Loodan, et see artikkel muutis RaisESEE mõnele lugejale selgemaks ja et järgmisel aastal on teie hulgas mõni kandideerija ka.

Rhea Kõivutalu vil!136