Tegime küsitluse, et uurida, kuidas 140. lennul katsed möödusid.
50% vastanud üheksandikest hakkasid katseteks valmistuma umbes kuu aega enne katseid. 25% hakkasid valmistuma juba üheksanda klassi algusest. Leidus ka neid õpilasi, kes hakkasid katseteks õppima nädalavahetus enne ja paar julget, kes olid enda senistes teadmistes kindlad – siiski on ju nende katsete jaoks kõik eelnevad üheksa aastat valmistutud. Suurimaks murekohaks osutus õpilastele füüsika ja eesti keel. „Nägin, et paljud viisid füüsika lehe tühjalt lauale tagasi,“ kommenteeris üks katsetel osaleja. „Reaalis pole keeli vaja,“ arvas ekslikult teine. Matemaatika osutus, nagu Reaalkoolile kohane, kõige lihtsamaks.
70% üheksandikest leidsid, et katsed olid nende jaoks keskmiselt rasked. Kõige vähem oli neid, kes arvasid, et katsed olid väga rasked. 54% õpilastest on rahul enda tulemusega ning tunnevad, et õppisid piisavalt. 21% leiab, et muretsesid ilma asjata ning soovivad, et oleksid valmistumiseks vähem aega kulutanud. „Ma nutsin katsete pärast nii palju, aga sain lõpuks head tulemused. Stress on tappev,“ rääkis üks üheksandik enda kogemusest. On ka neid noori, kes tunnevad, et oleksid pidanud rohkem õppima.
Katsetel pidi lahendama ühe seentega ülesande, mis sai palju kriitikat. „Pidin seeni arvutama tekstülesandes ja ma isegi ei söö seeni,“ teatas üks üheksandik ning „Kuidas seente ül tehti?!“ küsis teine. Tuletab meelde eelmise aasta põhikooli lõpueksami Malle ja õhupallide ülesannet, mis tekitas mõnedes õpilastes palju segadust.
Küsisime üheksandikelt ka nende tulevikuplaanide kohta Reaalkoolis. 75% õpilastest panid Reaalkooli ma esimeseks valikuks. See on päris hea protsent, kuigi alati saab paremini. Ülejäänud 25% hulgast sooviti kõige rohkem 21. Kooli, kuid ka GAG oli esindatud (erinevalt TIK-ist, mis ei paistnud olevat kellegi esimene valik, kuigi võib-olla ei julgenud nad seda lihtsalt tunnistada). Äärmiselt üllatav oli aga lugeda 140. lennu suundade eelistusi, nimelt üle poole, lausa 54% õpilastest tahaksid majandussuunda! Põhjuseid toodi palju: „Majandus tundub elus vajalik“, „Tavaliselt lõbusaim klass“ ja „Sealt on hea edasi minna ülikooli“. Ülejäänud kolm suunda jagasid nukralt allesjäänud hääled kolmeks.
Küsisime üheksandikelt, mida nad kõige rohkem gümnaasiumist ootavad. Peamine ootus oli head jumalad ning peod. „Retsimine! Minu ainuke motivatsiooniallikas! Tahan lahedat jumalat!“ kirjutab üks üheksandik. „Ühtset klassi ja meeleolu“, „Uusi sõpru ja lendudevahelist suhtlust“, „Häid klassikaaslasi, head klassijuhatajat ja palju tegevusi klassiga“, „Ootan uut klassi“ – nii kirjeldasid põhikoolilõpetajad enda keskkoolisoove.
Siiski esines katsetel ka viperusi. ,,Klassivennal ei lubatud füüsikas peegelpinna ülesandes tõelise kujundi korrigeerimiseks kasutada kustutuskummi, sest kustutuskumm polnud kaasasolevate asjade nimekirjas. Sellegipoolest võisid samas ruumis olnud inimesed, kellel oli kustukas pliiatsi küljes, korrektsioone selle abil läbi viia. Võite kolm korda pakkuda millises G4 koolis selline sündmus aset leidis,” seletas meile üks üheksandik. ,,Verifitseerimine töötas halvasti,’’ teatas teine.
Peale suurt närveerimist ja korralikku valmistumist on üheksandikel lõpuks katsed tehtud ja nüüd saab vaid vestlusel endast parim anda ja tulemusi oodata. Arvestades, et 75% katsete tegijatest tunneb, et oli katseteks piisavalt valmistunud või isegi liialt valmistunud, siis arvan, et peaksime kõik meie tublide üheksandike üle uhkust tundma. Jõudu tööle ja edu eksamiteks valmistumisel!
Moonika Siim 139C