Sel kuul on muusikanurgas arvustamisel midagi kodulähedasemat.

Sel kuul oli luulenurk veidi teistsugune – esitasime suleseppadele väljakutse kasutada enda värssides ära need viis eestikeelset sõna: settima, trafarett, vonklev, visiit, karmauhti. Mõnusat lugemist!

Oh neid algklasside helgeid aegu! Tunde ja tunde veeta vaheldumisi numbreid ja pliiatseid otsides, paberil järk-järgult koorumas pilt ebamugava naeratusega päikesest. Ajad on vahepeal muutunud – vähe on neid, kellel algklasside 26 säravates toonides värvipliiatsit pinalisse püsima on jäänud.

Läbi aegade on inimene püüelnud täieliku enesemõistmise poole ning abinõuna pöördunud astroloogia, numeroloogia, kaardimaagia, teelehtede, klaaskuulide ning, mis kõige tähtsam, isiksusetestide poole.

Hingedeaeg, jõulud – mis muud, kui iga hobipüromaani aasta tipphetk. Taas tekitame enda aknalauale tuleohtlikke, ent esteetilisi olukordi, taas vaatame heldinult silma võrkkesta rikkudes otse leegi sisse, taas songerdame küünlavahas ja üritame näppu haiget saamata läbi tule tõmmata. Kõige selle möllu juures tuleb aga osata samm tagasi astuda ja küsida päriselt

Sel ajal kui paaritud lennud teineteisega meeleolukalt tutvust tegid, otsisin mina värske üheteistkümnendikuna viise kuidas jõuga enda ööpäevadesse tunde juurde tekitada. Nutitelefonist loobumine oli miski, millele olin juba pikalt mõelnud, ent alati tuli justui midagi vahele.