Praegu ülevalolevatest näitusest oskan soovitada kahte küllaltki vastandlikku. Minkkineni peaksid vaatama minema, kui sa tunned, et sulle on hingelähedased vormid, kaunis ning puhas joon, ürgne ühtsus loodusega… ja siis ka kui sind see viimane märksõna külmaks jättis – arenda enda empaatiavõimet! Minkkinen on öelnud, et ei taha luua tavalist autoportreed, vaid tööd, milles vaataja saab näha ennast, seeläbi samastuda ja mõista tundeid, mida ta edasi anda püüab. Ma tundsin tundeid, tõesti tundsin, eriti vaadates lühikest dokki, mis seina peal jooksis.

Läbi teise näituse jalutades tunned, nagu kahlaksid läbi seintel kujutatud jõuliselt lirtsuva ja nõretava butafoori, kuid ilma, et see tekitaks rõvedust, vaid pigem rahuldust, nagu plastiliini sõrmedega kaevumine. Cousins on öelnud, et tema käekirja ja lähenemise kujunemisel oli väga oluline veebikeskkond Tumblr, keda teist see ligi tõmbab, keda eemale tõukab. Näitusel on mitmete külastajate sõnul sensuaalseid alatoone, kuid lähenemine ei ole kindlasti peenutsev, vaid rõhutab inimlikult loomulikku ebatäiust. Palju rohkem ei oskagi öelda, mulle meeldis (kuigi mitte nii palju kui Minkkinen). Minge tajuma!

PS! Samuti soovitan teil võimalusel haakida end sappa mõnele tuuri andvale giidile, nii kuuleb põnevaid seiku fotograafi elust, mis aitavad luua autori loomingu ja elu vahel seoseid. Kuid! vaadake näitus ise enne ära, nii saab vähemalt minu arust parema kogemuse, sest on võimalik häirimatult omas tempos pilte kogeda.

24. SEPTEMBER, 2021 — 30. JAANUAR, 2022
Arno Rafael Minkkinen
Kakssada aastaaega

08. OKTOOBER, 2021 — 27. VEEBRUAR, 2022
Maisie Cousins
Rämps, dipikaste, muru, pojeng, tagumik


Paul Nurk 137A