Autorid: Erik Joonatan Tepp 137A ja Erik Jõevere 137C

Laulud

Dead Can Dance - “Anywhere Out of the World” (neoclassical darkwave)

Nüüd midagi natuke vanemat. Laul kuulub ühte naljakasse žanrisse nimega neoclassical darkwave. See segab tumeda ja melanhoolse õhkkonna läänemaailma klassikalise muusikaga. Üllataval kombel on tulemus tänapäevasem klassikalise muusikaga võrreldes. See tuleneb lugude ülesehitusest, mis on pärit ambient pop’i jahialadelt. Bändi muusika ongi huvitav segu sellest ja euroopa folkmuusikast. Lugu õhkab hiliseid kaheksakümnendaid ning erinevate muusikavoolude vabaloomulist kokkusegamist. Seda lugu on hea kuulata vaikselt omaette ja lasta sellel end ümbritseda.

Injury Reserve - „Knees“ (eksperimentaalne hiphop)

Järgnev lugu on sobilik suurtele muusikaseiklejatele. Ära peab mainima, et tegemist pole kõige lihtsama kuulamisega. Injury Reserve kasutab laulus, ja ka terves albumis, kust lugu pärineb, abrasiivseid helisid ja trumme. Produktsioon on lollakuse poolest sajani keeratud. Mina isiklikult armastan sellist muusikat. Sügavalt selle kakofoonia seest on aga leida üllatavalt ilus ja meloodiline lugu. Aasta aega tagasi lahkus meie seast Injury Reserve räppar Stepa J. Groggs. Lüürika minategelasel on eluteel ette tulnud mitmeid tõkkeid, kuid ta tunneb, et õppinud ega targemaks saanud ta neist ei ole. Sealhulgas on ka juttu alkoholismist ja võimetusest pudelit maha panna. Kõike kokku pannes on tegemist kaunilt kaootilise muusikateosega.

Hooded Fang - „Never Minding” (indie rock)

Lõbus lugu ilma erilise suunata. Nagu pikutaks vabal päeval, diivanil, ilma kohustusteta ja ootaks õhtu saabumist. Laulusõnad on meeldivalt korduvad ja üksluised, peamiseks lüürikaks - „Ooooooh, My mind is leaving“. Esialgne trummide puudumine tekitab väga rahuliku atmosfääri, mis loo vältel muutub järjest tormilisemaks. Väga kena lugu hommikuseks unisuseks ning selle eemaldamiseks samm-sammult.

Albumid

Spellling - „The Turning Wheel“ (art-pop)

Kate Bush, loodus ja eksistentsialism – nendest kolmest toorainest koosneb Spellling kolmas album „The Turning Wheel“. Kõige lihtsam on öelda, et see album on kogumik lihtsalt ilusast muusikast. Kaasahaaravad vinjetid kaunistatud sädelevate kellade ja keelpillidega teevad sellest kauamängivast kõrvukõditavalt popiliku, kuid samas orkestraalselt suursuguse teose. Huvitavaks touch’iks sellele baroksele popp-palale on psühhedeelsed ja veidi idamaised kõlad. Need rikastavad albumi õhkkonda ja sobivad hästi loodusekeskse teemaga. Heaks näiteks võib tuua albumi avaloo “Little Deer”, mis räägib elust ja sellest, mis juhtub, kui see lõpeb. Seda on teinud Spellling läbi dialoogi väikese kitsega, kes on valudes, võimalik, et suremas. Kui sulle meeldib kaunis ja teatraalne muusika, soovitan kindlasti kuulata seda albumit.

// Spellling ongi õigesti kirjutatud kolme L-iga.    //

ILLLS - „Hideout From The Feeders“ (psych-pop)

Sügisesteks õhtuteks. Justkui shoegaze, kuid kuulda on ka Arcade Fire’it, Joy Divisionit ning ka punki. Album algab hüplikult, helid on distorted ja julged, ning rahuneb ajaga maha, tekitades meeldiva terviku. Selline teos, mida soovitan otsast lõpuni kuulata ühe istumisega. Lood on enamjaolt kurvad, kuid neis peitub mingisugune naiivne optimism, mis olekski justkui et meie ajudesse programmeeritud. Tuju tõstmiseks raskel perioodil ideaalne. Isiklikud lemmikud on „Our Shadow“, „Coma“ ja „Wales“, kuid see on täpselt selline album, kust võib erinevatel aegadel leida lugudest erinevaid mõtteid. Väga suure replay value’ga.