13. novembril 1927. aastal avati tollase Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasiumi kõrval Reaali Poiss, mälestusmärk Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele. Kuju autoriteks olid skulptor Ferdi Sannamees ning vilistlasest arhitekt Anton Soans. Kuju avamine oli suursündmus: kohal olid nii ilmalikud kui ka vaimulikud juhid, välisriikide esindused ning kutsutud olid kõikide Tallinna koolide esindused. Tänaseks on Reaali Poisist saanud Tallinna Reaalkooli üks olulisemaid sümboleid, millest iga realist lugu peab ning ilma milleta ilmselt keegi meist Reaalkooli ette ei kujutaks. Nutikas Realica kursuse läbinud realist aga teab, et Poiss on oma 95 aasta jooksul nii mõndagi läbi elanud…
Vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate mälestusmärgi modelliks oli tollane Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi õpilane Harry Nurmet. Lausa sümboolselt on kuju valmistamiseks kasutatud materjal pärit kunagise Peeter Suure monumendi kätest ja saabastest. See fakt teeb Reaali Poisi kui Eesti riigi iseseisvuse sümboli olemuse veel mõjusamaks. Kuju avamise päeval olevat Tallinnas olnud erakordselt raevukas lumetorm, vahest võis ilma näol tegu olla vabadusvõitlejate raskusi meenutava sümboliga?
Juba aastal 1938 oli Reaali Poiss silma jäänud ning poolehoiu võitnud. Tollase ajakirja Uus Eesti sõnul olevat Tallinn küll monumentide poolest vaene linn, kuid Reaali Poiss olevat silmapaistev ning parandavat seda probleemi.
Poisil oli võimalus vaid 13 aastat uhkelt Otsa tänaval seista, kuni aastal 1940 nägid Nõukogude võimud kujus ohtu tollase režiimi vastu ning ausammas võeti maha. Kuju mahavõtmine äratas pahameeletormi koolipoistes, kes Otsa tänava poole avanevatest akendest vene töömehi sõimasid. Uudis kuju mahavõtmisest levis koolis kulutulena ning oli ilmselge, et tol päeval ei keskendunud õppetööle mitte keegi. Järgmisel päeval mälestasid tallinlased teisaldatud skulptuuri, asetades tühjale kohale lilli. Reaali koolipoisid avaldasid tühjast kujuväljakust möödudes austust, kergitades koolimütsi. See komme on säilinud tänase päevani. Koolinoorte süda ei andnud aga rahu ning kuju eemaldamine tõi endaga kaasa rahutuste laine koolides, mida kommunistlikud võimud pidasid lausa nii ohtlikuks, et koolides hakati õpilaste rahustamiseks miitinguid korraldama. Võime ainult eeldada, kas kommunistliku ideoloogiaga miitingud rahustasid maha eestimeelseid koolinoori…
Võitlus vabaduse eest jätkus visalt. 24. Veebruaril 1941. Aastal kandis värske Reaalkooli õpetaja Ussisoo kaelas kooli tulles sini-must-valget kaelasidet. See oli nii Eesti Vabariigi sünnipäeva kui ka Reaali Poisi kuju vaikseks toetuseks. Pärast seda vaikset protesti arreteeriti õp Ussisoo Vene võimude poolt ning kadus jäljetult.
Aasta hiljem taastati skulptuur Saksa võimude poolt. Selleks ajaks oli kuju pugenud sügavale eestlaste südamesse. Aastast 1943 säilinud ülesvõttel on näha, kuidas rahvas koguneb vabariigi aastapäeval Reaali Poisi kuju juurde, otsides sealt lootust, et vast lähevad asjad paremaks. Kuid aastal 1948 ootas kuju sama saatus, mis 1940. aastal, kuid lisaks eemaldamisele hävitasid Nõukogude võimud ausamba. Ühiskondlik protest kuju eemaldamise vastu küllaltki vaikne, ilmselt kardeti süsteemi vastu võitlemise tagajärgi.
1980. aastatel, kui hakkasid ilmnema esimesed märgid NSV liidu rabedusest ning hakati hellitama lootust peatseks iseseisvuseks, algasid arutelu kuju taastamise osas. Pealevaadates lihtne ja loogiline ettevõtmine pakkus aga asjaosalistele parasjagu pinget ning lõpuks valmis kaks Poisi kuju: ilma käteta esimese korruse kuju, mis sümboliseerib skulptor Ekke Väli sõnul Poisi kahekordset mahavõtmist okupatsioonivõimude poolt, ning õues algsel kohal olev Sannamehe ja Soansi kuju koopia. Koopia autoriteks on Vambola Mets ja Rein Heiduk. Monument avati Eesti Vabariigi 75. sünnipäeval ning see võeti rahva poolt vastu soojalt: lauldi Eesti hümni ning kuju ümbritseti lilledega.
95 aastat tormilist ajalugu on meile ilmselt hoomamatu, kuid tung vabaduse ja valguse poole on ikka miski, millega saab Reaali Poisi kuju kirjeldada. Poisiga käib kaasas teatav aukartus ning otsatu austus. Ka kõige pisem realist teab, et Reaalkool mängis kirjeldamatult suurt rolli Eesti iseseisvumise juures ning Reaali Poisi kuju on miski, millele au andes saame väärtustada Eesti Vabariigi eest elu andnud õpetajaid ja õpilasi.
Üks kõikide, kõik ühe eest!