Taimedest
Kõndisin ma mööda teed,
kodu poole olin teel.
Kodu ümber järveveed,
kuid sinna polnud jõudnud veel.
Mind ümbritsesid puud ja põõsad,
jalad olid juba tuimad.
Parasjagu olid mõõnad,
järved peaaegu kuivad.
Veel ei osand hinnata,
neid puid ja põõsaid ilusaid.
Nüüd miskit pole parata,
et kuskil pole enam neid.
Kõnnin taas kord mööda teed,
kodu poole olen teel.
Kodu ümber maanteed,
kuid sinna pole jõudnud veel.
Mu ümber ainult hallid majad,
poed nüüd tuleks avada.
Oleks ainult teadnud ma,
et taimi tuleks tänada.
Aitäh kõik need taimed,
kes muudkui fotosünteesivad.
Et päästa maailm ja inimesed,
vaid taimed saavad aidata.
-Triinu Valdvee
Mandariin
Ainult siis, kui külm mind embab,
mandariinikoore hõng õhus lendab,
kardan ma lõhkuda me vahelist rahu,
isegi kui sellest ma ei saa aru.
Sa sööd mandariini ära, jätad koored alles,
ma ütlen „mina“, osutan koorte poole,
ma tühi, mu mahlane sisu on söödud,
sa turtsatad, naeratad, hetk nii möödub.
Parim elu on see, mille lõin oma peas,
kus sa istud mu kõrval, kus meil alati veab.
Ja mandariin pole hapu
ja kukkuda pole valus,
lumehelves langeb,
külm õhk mu hingust talub
-Hoover Kloover
Leek südames
Õnnepisarail su juurde torman,
nii kaua oodand seda hetke olen ma,
ja avasüli, tugevasti sind siis emban,
ning südames leek taas kord puhkeb põlema.
Põrguväravaist ma elusana astun välja
ja tervitan maailma haljast, rohelist,
vaid silmapilk sust kustutab mus janu, läheduse nälja,
ning pimeduse mustast august, tuhast tõusen üles kohe vist.
Ma põlvedele langen, üles vaatan nutuhoos,
su silmist üksik pisar langeb,
käe ulatad mul ja lausud: „Põgeneme koos.“
-anonüümne
Minu rõõm
Sa naeratad ja see on naeruväärne
Kui lihtsalt sa mind rõõmustad
Sa oled jänes või karu, pehme ja karvane
Puiesteel kakaod pakub kurat
Ta küsib meilt et kas me oleme armund
Ma naeran, sest vastus on ei
Su mõistatuslik hõng, su turvaline valgus
-Väike Hoss
Punane mees
Punased mehed näevad sind
Nad on su poole teel
Punased mehed on lähedal
Kuid sina ei näe neid veel
Punaseid mehi ei peata
Värav, lukk ega riiv
Nad ootavad võimalust tulla
Kui uni sind minema viin'd
Loenda hirmuga päevi
Sest varsti su ukse ees
Inimest mahutav kott käes
Seisab suur punane mees
-Liis
Aitäh sõber
Mu õpipartner on ideaalne,
realistile kohaselt väga reaalne.
Tänan sind mu armas sõber,
tänu kellele gümnaasiumi lõpp tuleb kuld või hõbe.
Tühjade tänavate kõla,
täna kuulama ei pea me nende möla.
Üheskoos jälle läbi tormi ja tuule,
ei meid peata nende püüe.
Muie su huulel,
nüüd palun mu tänu sa kuule.
Muinasjuttudega on see kole asi,
nad pahatihti saavad läbi.
Päev päevalt muudkui räsin,
Parem tulevik, kus meil poleks häbi
Nüüd sina mu kallis,
haara mu käest selles lõputus trallis
-anonüümne
Koolielu võlud
Meil kool on hea,
ja tark on pea,
ei vaja ma und,
sest väljas sajab lund.
Ei muretse arvestuste pärast,
on ükskõik sellest kärast.
Mul sõpru on palju
nad minu kõrval on kui kalju.
Koolis pidevalt käib melu,
sest ilus on elu.
-Mirtel