Sombusest Tallinnast lumisesse Tartusse jõudsime teisipäeva õhtul, käisime poes ning meie kallile tudengile viisime külakostiks vetsupaberit. Teekond rongijaamast poodi ja poest Siiri juurde kulges jalgsi ja lumesajus, lisaks oleksime paar korda auto alla jäänud, sest ilmnes asjaolu, et Tartu liikluses on autodel eesõigus. Õhtul muljetasime elust, tudengielust ja küsisime kõik võimalikud lollid ja mitte nii lollid küsimused ära. Näiteks saime teada, et sel sügisel alustas õigusteaduskonnas 135 bakalaureusetudengit, kuigi kohti oli mõelnud ainult 90 ning magistris on õppekohti vaid 40.
Kolmapäevase koolipäeva varjutasime Siirit, kes õpib esimest aastat Tartu ülikoolis õigusteaduskonnas. Hommikune jalutuskäik viis meid mööda ülikooli peahoonest ja üle Toomemäe Näituse tänavale, kus toimus meil kaks seminari. Esimene oli tsiviilõiguse oma, kus päevakorras olid nõude esitamise aegumisega seotud kaasused. Saime teada, mis vahe on tähtajal ja tähtpäeval ning lahendasime kokku 5 kaasust. Seminar oli väga huvitav, kuulsime professorilt ka erinevaid kohtudraamasid, kus kasside omandiõiguse üle kakeldakse.
Teine seminar oli õiguse ja õigusmõtte ajalugu. Kindlasti mitte nii põnev kui eelmine (Elisabethi jaoks oli see peaaegu deal-breaker), kuid siiski väga vahva. Õppejõud oli meeldiv naisterahvas, kes tundus olevat väga rõõmus, et sellist eriala saab õpetada. Saime teada, et talvel on palju mõnusam raamatukogus õppida ning seminar ise keskendus keskajale, täpsemalt kuulasime esitlusi jumaliku ja inimliku õiguse vahekorrast katoliiklikus filosoofias, igavese ja loomuliku seaduse erinevustest ja nende omavahelisest vahekorrast katoliiklikus filosoofias ja viimaseks nõuded seaduste sisule ja vormile Aquino Thomase järgi.
Pärast seminare käisime veel Tartu raekoja platsil, kohvikus ning siis oli aeg kodinad pakkida, rongijaama jalutada ja Tallinna poole tagasi tulla. Kui Elisabeth on juba pikemalt olnud kindel, et tahab Tartus õigust õppida, siis mina läksin rohkem sellise „oo, lähme vaatame, tundub põnev“ mindset’iga. Tagasi tulen mõtetega, et tegelikult tundub see õigus päris põnev ning kui ma välja ei mõtle, mida õppida tahan, ja Tartu ülikooli sisse saan, siis lähen. Olid väga vahvad 20 tundi Tartus ning kui kellelgi on võimalik minna tudengivarjuks, siis me kindlasti soovitame minna.
PS! Kui kellelgi on küsimusi tudengielu ja Tartu kohta, siis võib kirjutada siiri.talts@gmail.com