Üheksandikel on juba vailtud põhikooli lõpu valikeksamid ja tuleb hakata mõtlema, kuhu gümnaasiumitesse edasi kandideerida. Koole on Eestis palju, Tallinna Haridusameti informatsiooni põhjal on Tallinas 41 gümnaasiumi. Peale traditsiooniliste gümnaasiumite saab valida ka erinevate kutsekoolide vahel. Kui sa tead juba kindlalt kelleks soovid saada, siis see võib olla just sulle õige valik.


Kohe varsti on kõikide põhi õppeainete baasteadmised selged ning tuleb valida endale gümnaasium ja suund, kuhu poole edasi liikuda. Selle valiku tegemisega saab alati aidata kooli karjäärinõustaja Kadi Reintamel. Tallinna Reaalkoolis on neli suunda: reaal-inseneeria, -majandus, -meditsiin ja -programmeerimine. Nende kohta saab lähemalt lugeda Reaalkooli kodulehelt https://real.edu.ee/oppimine/oppekava/oppesuunad/.


Tallinna Reaalkooli gümnaasimi sisseastumiskatsed toimuvad käesoleval aastal 18.märtsil. Meie kool kuulub juba aastaid G4 koolide hulka koos Tallinna Inglise Kolledži, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja 21. kooliga, kuhu toimuvad ühised sisseastumiskatsed. Katsed toimuvad neljas põhiaines: matemaatika, eesti keel, füüsika ja inglise keel. Erinevad koolid vaatavad tulemusi erinevalt. Näiteks Tallinna Reaalkoolile ei oma nii suurt tähtsust inglise keeles saadud tulemus, kuid Tallinna Inglise Kolledžis on vaja katsete tulemuseks saada vähemalt 95%, et olla potentsiaalne kandidaat kooli sisseastumisel.


G4 koolide sisseastumiskatsed neljas aines toimuvad samal ajal, mille tõttu võib olla keeruline enda õppimist planeerida. Enda õppekava või õppeplaani koostamine ning järgimine on väga tähtis. Selleks, et õpitu kergemini meelde jääks on olemas erinevad õpimeetodid.

Kordamiseks on alati kasulik teha endale kalender, kuhu sa märgid, millal mis ainet või teemat kordad. Üks hea tehnika selleks on „2, 3, 5, 7 kordamistehnika“ – see aitab sul õppimise erinevate päevade peale laiali jaotada ja ei koorma üle.


Üks hea tehnika fookuse hoidmiseks on Flowtime tehnika, mis on üsna sarnane kuulsale pomodoro tehnikale. Flowtime tehnika põhimõtted:

  1. kui alustad õppimist pane endale taimer,
  2. kui fookuse kaotad paned taimeri pausile ja teed pausi,
  3. pausi pikkus oleneb ajast kui pikalt õppisid enne fookuse kaotamist.
  • alla 25 minuti = 5 minutine paus
  • 25–50 minutit = 8 minutine paus
  • 60–90 minutit = 15 minutine paus
  • üle 90 minuti = 20 minutine paus

On olemas ka näiteks teise aju meetod. Teise aju tehnika eesmärk on saada info peast välja ja salvestada see kuhugi mujale. Teine aju on nii-öelda väline süsteem teie peas põrkuvate mõtete ja ideede jäädvustamiseks, korrastamiseks, otsimiseks ja arhiveerimiseks.


Feynmani tehnika:

  1. Valige teema, mida soovite õppida.
  2. Selgitage seda väikesele lapsele (laps peab aru saama, millest sa räägid).
  3. Peegeldage, täpsustage ja lihtsustage.
  4. Korrastage ja vaadake üle.

Valgusfoori süsteemi saab kasutada teie nõrkuse tuvastamiseks.


Cornelli meetod on hea kotspektide tegemiseks.


3-sammu meetod:

  1. Pane endale ajaline limiit – kui plaanid mitut ainet ühes päevas õppida, siis hea on panna igale ainele ajalimiit, millal pead lõpetama ja uuega alustama.
  2. Blurting meetod – kirjutad paberile lühidalt kõik, mida ühe teema kohta mäletad ja pärast teise värviga lisad asjad, mida unustasid.
  3. Flash cards – kirjuta paberile märksõnad ja teisele poole tähendused. Seda meetodit saab hästi kasutada ka nutiseadmes. Näiteks Quizletist leiad teiste tehtud kaarte ning sinna saad kaarte ka ise teha.

Abistavaid videosid on alati leida Youtubeist.


Materjale, infot ja muud abi saab erinevatelt veebilehtedelt näiteks: Hemingway app, Wolframalpha.com.


Kõikide nende meetodide kohta leiab väga head ja täpsemat informatsiooni internetist ning YouTube’ist. Kindlasti on väga tähtis enne katseid korralikult süüa ja magada!

Sisseastumiskatsed on alati õpilastele stressirohked. Need selgitavad välja, kas sa saad selle kooli gümnaasiumis hakkama või ei. Kui katsed osutuvad sulle liiga keeruliseks ja sa ei saa soovitud kooli sisse, siis suure tõenäosusega oleks sulle õppeperiood selles gümnaasiumis raskeks osutunud. Katseid kontrollitakse üle ka kaks korda, et midagi kahe silma vahele ei jääks. Katsed valmistavad õpilast ka võtma vastutust ja pühenduda asjadele, mida nad teha tahavad.


Natali Vallner 141B