Oleme viimased kolm aastat läbi viinud eksperimenti (arvatavasti Reaali Poisi pikaajalisemat) ja meie viimastel kuudel siin koolis on aeg kokkuvõteteks. Eksperiment sai alguse 10. klassis, kui matemaatika õpik hakkas meil mõlemal üha enam koju ununema, kuni lõpuks loobusime selle kaasaskandmisest täielikult. Aastate jooksul oleme leidnud loovaid lahendusi koju ununenud õpiku asendamiseks. Nüüd oleme valmis ka teiega meie nippe ja trikke jagama.

Efektiivne aga igav – tee teise õpikust pilt

Pilt on esialgu hea kiire lahendus, kuid kolm aastat järjest väikest telefoni ekraani vaadata muutub tülikaks ja tervist kahjustavaks. Nagu me kõik teame on telefonis ka palju segavaid faktoreid. Ikka avad mõne teavituse, vastad sõnumile või oled endalegi ootamatult juba 15 minutit pinginaabrile kassipilte näidanud. Ja nagu ilmselt kõik aru saavad on see väga igav lahendus ja ei arenda meie loovust.

Lõputute variatsioonidega variant – sõbra õpik

1.Lähimad naabrid

Oma lähimatel naabritel tuleb alati silm peal hoida – kellel on laual alati kaks õpikut, kes on täna lahke ja abivalmis näoga, kes vajab täna veidi rohkem moosimist ja nii edasi. Kui kümnenda klassi alguses on lähiring väga hea lahendus, siis gümnaasiumi lõpuks ei ole lähikondlased enam nii sõbralikud. Samas võib siin osa süüst kanda ka neile, sest kolme aastaga võiks ka nemad midagi meie kohta õppida ja valida koha meist eemal. Kuid lähinaabri õpiku kindlustamiseks on siiski paar nippi, mida ka teiega jagame. Esiteks proovi rääkida tänasest päevast, ilmast või eesseisvast tööst, luues oma naabriga ühisel teemal vestluse, tekitad sa neis enda suhtes usalduse. Jutu jooksul küsida nii muuseas ka nende õpikut ja loodad, et nad sinu taktikale pihta ei saanud. Kui aga small talk ei ole piisav või täna pole üldse millestki rääkida, siis tulevad appi komplimendid. Komplimente võib teha nii neile kui endale, näiteks on alati aidanud „Vaata kui ilusad me oleme, kas sa laenaksid meile oma õpikut?“. Kõige mõistlikum on kiita nii ennast kui ka neile väike meelitus teha. Kui neil on täna aga tõesti halb päev ja isegi ilus sõna ei muutnud nende tuju, siis tasub veel proovida diili teha ja midagi õpiku asemele pakkuda. Omast kogemusest võime soovitada ristsõna, aga muidugi peaks asendus lähtuma laenaja huvidest, mis toobki meid tagasi selle juurde, et kõige olulisem on oma lähinaabrite tundmine.

2.Kaugem ring

Kui siiski juhtub, et sinu lähimatel naabritel on täna halb tuju ja näed, et nende käest pole lootustki õpikut saada, sest kõik su ristsõnad on täna koju ununenud, tuleb appi võtta kaaslased klassi teisest otsast. See tähendab aga seda, et vanade tuttavate asemel tuleb kontakti astuda klassikaaslastega, kellega tavaliselt jutulõng kipub purunema. See selgitab, miks tavaliselt küsimusele “Kas me tohime su õpikut laenata?”, järgneb kolm sekundit pausi ja hämmeldunud pilk. Kuid üks õige õpikulaenaja ei tohi sellest lasta ennast heidutada. Siin aitab kerge selgitus sinu õnnetust olukorrast ja õpik on garanteeritud. Omaette katsumuseks võib saada palve jõudmine teise klassi otsa, kuid ka selleks on meil mitu peaaegu lollikindlat lahendust. Kõige lihtsam on veel enne tunni algust leida mõni õpikuomanik ja õpik tema lahkel loal endale napsata. Keerukam on õpikut küsida keset tundi, kui klassis valitseb täielik vaikus ja õpimeeleolu. Kuna soovitav õppevahend ja selle omanik võivad istuda mitmeid pingiridu eemal, ei aita enam tavaline sosistamine, vaid sellest saab üsna kiiresti tavaline jutt, mida viisakusest peaks proovima häält kähistades sosina pähe maha müüa. Kui sind selle peale tabab õpetaja surmav pilk, aga sul pole siiani õpikut, tuleb sõnumit edastada teiste klassikaaslaste kaudu. Et õnnestumise protsenti suurendada, lisa sellele suu maigutamine ja ilus naeratus. Kogu see sahmerdamine võib ajada kaugemad naabrid nii segadusse, et pinginaabrid annavad ära oma viimsegi õpiku. Nüüdseks on kulunud juba vähemalt seitse minutit ja on viimane aeg ülesandeid lahendama hakata, siis on sul aeg välja käia oma trumpkaart ja rõhuda teiste südametunnistusele. Hästi aitavad fraasid: „Kas sa ei hooligi meie haridusest?“, „Kas sa tahad, et me jääksime rumalaks?“ ja nii edasi. Selle meetodi töökindluse tagab meie kooli deviis, mis on igal õigel reaalikal alati kuklas kummitamas.

Õpiku varastamine

Siiski võib ette tulla ka olukordi, kus keegi oma õpikut ei loovuta. Sellistel juhtudel jää ootama, et mõni õpikuomanik klassist hetkeks lahkuks ja jookse! Hiljem on väga oluline oma tegu eitada ja teha nägu, et see on algusest peale sinu õpik olnud. Kui ta siiski su laua juurest kahtlustamast ei lahku, luba tal vähemalt sümboolse tasu eest pilti teha ja looda, et ta selle peale oma kohale tagasi läheb. Selle taktika kasutamiseks soovitame näpata õpik mõnelt oma sõbralt, sest siis on suurem tõenäosus, et ta sulle pärast ka andestab. Muidu võid klassis koguda endale mitmeid vaenlasi ja nii väheneb ka ring, kellelt järgmine kord õpikut paluda.

Muidugi on vähemalt üks meist uue kooliaasta alguses proovinud õpikut ise kaasas kanda, aga nädala või kahega saanud aru, et see ei ole meie jaoks. Loomulikult on olnud ka väheseid hetki, kus süsteem on katastroofi äärel, seda ähvardab kokkuvarisemine ja meid õpikust ilma jäämine. Sellistel hetkedel on meie arenenud loovus tulnud appi või kui muud üle pole jäänud on alati võimalik tulla tagasi õpiku pildistamise juurde. Niisiis võtsime me gümnaasiumist viimast ja lisaks klassikalisele kooliharidusele omandasime omal käel ka kraadi loovas probleemilahenduses ja skeemitamises.

Anette Merivee 138B
Triin Kaur 138B