Autor: Karmen Laur vil!136
Verivärsked vilistlased räägivad, kuhu elu keerdkäigud neid paisanud on.
Anna Pauliina Rumm vil!136A
Alustasin sellel sügisel õpinguid Harvardi Ülikoolis, mis asub väikeses Cambridge’i linnas Bostoni külje all. Kuni teise aastani võin õppida kõike, mida tahan, kuigi praegu on plaanis peaerialaks valida mingisugune bioloogiaharu, aga milline täpselt, on veel ebaselge. Ka Harvardi arstiteaduskond ja haiglad on üks olulistest põhjustest, miks just see ülikool minu eriala jaoks nii ideaalne paistis. Ausalt tuleb tunnistada, et tööd on hirmsalt ja unepuudus pole peale gümnaasiumi kuskile kadunud. Samas olen väga õnnelik, et olen saanud siin õppida. Ülikool on võimaldanud avastada palju valdkondi, mis on kulmineerunud sellega, et ma kaalun väga tõsiselt kõrvaleriala filosoofias, sest avastasin, et olen hakanud lugema päevi enda regulaarsete külaskäikudeni filosoofiateaduskonda. Olen kohtunud väga huvitavate inimestega igalt poolt maailmast ja õpin tasapisi kohanema hüpersotsiaalsete ameeriklastega.
Anitra Lukjanov vil!136A ja Iris-Maria Matskevitš vil!136B
Meie alustasime oma ülikooliaastaid Eesti Lennuakadeemias, Anitra CNS ehk side- ja navigatsioonisüsteemide ning Iris AM ehk lennunduskorralduse erialal.
Iris: Lennuakadeemia olemasolust sain teada alles 10. klassi alguses, kui üks tuttav pakkus tulla tema juurde tudengivarjuks. Paarist loengust piisas, et mõte päriselt seal õppimisest kummitaks ka järgmised kolm aastat. Kuigi kuulun nende inimeste hulka, kes ei suutnud kuni avalduste esitamise päevani jõuda järelduseni, mida ma siis ikka õppida tahan, olen ma nüüd siin ja naudin oma esimesi nädalaid tiivukikujulises ülikoolis.
Anitra: Tegelikult oli mu eesmärk asuda õppima piloodi erialale, aga osutusin selle jaoks liiga kurdiks. Kevadel etttevalmistuskursust läbides sümpatiseeris mind jutt CNS-ist ja ma mõtlesin, et miks mitte kandideerida ka sinna. Üllatus üllatuseks, aga seda nüüd õpin. Poleks kunagi arvanud, et MINUST võib inseneeria tudeng saada, kes õpib süvendatult lennundusvaldkonda.
Arvame mõlemad, et parim osa on seni olnud õppjõud, kes on motiveeritud, muhedad ja mõnusad vanad, kellega rääkida, ning ka kooli hubane ja meeldiv õhkkond. Kuigi me mõlemad ei näinud end veel hiljuti õppimas just nendel erialadel, siis oleme tänulikud, et siia sattusime.
Liina Rohtla vil!136B
Kui 12. klassi alguses olin veendunud, et lähen edasi õppima arhitektuuri, siis paar kuud hiljem leidsin kogemata The Hague University of Applied Sciences ülikooli eriala International Sport Management. Järsku oli mul valikus, kas jääda kodusesse Eestisse arhitektuuri õppima, mida ma olin väikesest saati teha tahtnud, või avastada midagi uut ja põnevat Hollandis. Siiamaani tundub, et tegin Hollandi kasuks otsustades õige valiku. Nagu ülikooli enda nimigi ütleb, siis on tegu väga praktilise õppega – loenguid, kus õppejõud kogu aja räägiksid, on vähe, üldine rõhk on kohe teadmiste praktikasse rakendamisel ja tiimitööl. Selles osas tulevad teine ja kolmas ehk viimane aasta kindlasti kõige põnevamad, sest ette on nähtud praktikad erinevates firmades ja organisatsioonides. Mitmekülgsus, vähe tunde, palju iseseisvat tööd – need märksõnad ilmestavad seda eriala kõige paremini, sest õppekavas on aineid majandusest ajakirjanduseni.
Rhea Kõivutalu vil!136B
Lõpetasin suvel reaal-meditsiini suuna, kuid gümnaasiumi algusaja veendumus, et suureks saades olen arst, ei ole lähemale tulnud. Mis siis juhtus? Suunavalik tegi selgeks, et medi pole päris minu ala ja 12 aastat õppimist tekitas tahtmise vaheaasta võtta. Mitte et ma ei suudaks edasi õppida, vaid ma ei näe motivatsioonita õppimisel suurt mõtet. Praegu töötan Tšehhi linnas Náchod noortekeskuses ja tagasi Eestisse plaanin tulla augustis. Seejärel on plaan hakata Tartus geoloogiat õppima. Geoloogia leidsin enda jaoks maateaduste olümpiaadi ja UT kaudu, sel suvelgi käisin nädalasel maapõueressursside projektil. Praegu olen oma valikutega väga rahul. Arvan, et vaheldusrikkus ja uus keskkond aitavad ennast paremini mõista. Kuid õppimishimu pole siiski kuhugi kadunud – küllap näete mind juba aasta pärast koolipingis.
Kaspar Päärson vil!136C
Minu teekond pärast gümna lõppu pole ilmselt keskmise reaalika lugu. Ei läinud Tartusse ega Riiga. Isegi Hollandisse ei läinud. Pigem on minu valik iseloomulik tavalisele noorsportlasele. Otsustasin võtta aasta, et tegeleda spordiga. Säärane valik just seetõttu, et saan viimast korda osaled U20 tiitlivõistlustel ja oleks tagumine aeg seal endast märk maha jätta. Samuti mõlgub kuklas 2022. aasta veebruaris Hiinas toimuv spordimaailma tippsündmus. Küll aga olen endale lubanud, et „tippsportlase” elu saan nautida vaid ühe aasta ning selle tarbeks astusin juba sel aastal Lappeenranta-Lahti Tehnikaülikooli. Seal alustan 2022. aasta sügisel õpinguid mehaanilise inseneeria erialal.
Hugo Kivilo vil!136C
12. klassi alguses oli meil riigikaitselaager, kus major Tooming ärgitas meid kaitseväkke minema projektiga ,,Klassiga ajateenistusse”. Seega otsustasime klassi koosseisus minna 2. jalaväebrigaadi Võrus, et võtta teenistusest kõik ja tunda ,,päris kaitseväge”. Panime ennast oktoobris arstlikusse komisjoni. Mina läksin teistest päev varem ning panin ennast kohe Võrru kirja. Kooli tagasi minnes sain teada, et sõbrad olid meelt muutnud, valides enda teenistuskohaks hoopis 1. jalaväebrigaadi. Algas mitu päeva kestnud helistamine ja meilide saatmine, kuni lõpuks sain sõpradega ühte kutsesse. Kooliaasta jooksul liitusid paar klassivenda meie ühise projektiga ning kaitseväkke minekuks oli meid kokku seitse: lisaks minule veel Joonas Mengel, Olari Arthur Tiit, Stefan Saar, Johann Mattias Tamm, Aleksander Noor ja Miko Lond. Kuna 1. jalaväebrigaad on nii Jõhvis kui Tapal, saadakse alles bussis teada, kuhu täpsemalt on minek. Et teadmatust teenistuskohast vältida ja minna aega teenima endale meelepärasesse kohta, soovitan minna kaitseväkke klassiprojektiga.
Kindlasti tasub eriti tähelepanelikult vaadata Reporteri 20. juulil avaldatud videoloo ,,Reporter käis vaatamas, millises meeleolus värsked ajateenijad oma igapäevaeluga hüvasti jätavad” esimest minutit.
Henrik Kurm vil!136C
Teadsin enne ülikooli kandideerimist juba, et soovin minna majandust õppima ja mulle oluline oli, et õppekava sisaldaks praktilist õpet. Selleks hakkasin juba sügisel tutvuma võimalustega, millist riiki vallutada. Lõpuks valisin University of Amsterdami ja programmi Economics and Business Economics. Valisin selle eriala, sest seal saab palju matemaatikat teha, mis meiesugustele meeldib. Majanduse õppimine ühes Euroopa kultuurirohkemas linnas loob hea eelduse edaspidiseks eluks, suhtlus on siiski üks tähtsamaid oskusi. Kooli algus on olnud suurepärane, sest õppemaht on kordades väiksem kui Reaalis. Koroonapiiranguid aina leevendatakse ja peagi saab loenguid auditooriumis kuulata. Olen valikuga rahul, olen saanud suurepärase õppejõu ja rohkem aega hobide jaoks.