Nüüd on lõpuks vähenemas ühiskondlik stigma, mille järgi on vaimse tervise probleemid tabu. Tänu sellele on inimesed saanud teadlikumaks, kuidas enda vaimset tervist hoida, kuid paratamatult on just praegu (suuresti) tänu üleüldisele ärevale olukorrale ühiskonnas, distantsõppele ning – mis parata – eriliselt masendavale novembriilmale üha rohkem noori kimpus vaimse tervise probleemidega. Kuid mida rohkem teemasse teadlikkust tuua, seda paremini oskame endaga toime tulla.


Magamist ei tohi alahinnata.

Magama peab!!! Keskmine reaalikas magab öösel 5,5 h, soovituslik on sellest vähemalt 2–3 h rohkem. Teame omast kogemusest – õhtuti on liiga kerge kaduda ära telefonis sotsiaalmeediat kerides või raamatut lugedes. Järsku on kell aga 3, ekoolist vaatab vastu 10 tegemata matemaatikaülesannet ning äratuskell telefonis annab teada, et ärkama peab umbes 3 tunni pärast. Järgmisel päeval on tohutult kehv olla, ilmselt jääb tunnis keskmisest vähem meelde ning õhtul kodus õppimise asemel võid lihtsalt laua taha magama jääda. Ja nii see kordub, kuna järgmisel päeval ei ole jälle õpitud, aga väsimus jääb. Lahendus – mine varem magama!! (Ole tugevam kui su tahe sotsiaalmeediat tarbida.) Oled järgmisel päeval ulatuslikult produktiivsem, kodutööd saavad tehtud justkui lennult meelde jäänud materjali alusel, seega vaba aega jääb rohkem, saad kodus kauem vaba aega nautida, varem magama minna ning oledki une nõiaringi enda kasuks tööle pannud. Perfektne, kontrollitud ja toimib!


Ära jää oma muredega/rõõmudega üksi!

Jaga, see aitab enda tundeid selgemaks saada. Kui sul on mure, siis ära jää sellega üksi. Jagades enda muresid, võid leida, et sa pole ainus, kes sellises kitsikuses on. Jagatud mure leiab ehk lihtsamini lahenduse.
Ja isegi kui sul on mõni tore asi juhtunud, siis räägi kellelegi, teised saavad olla rõõmsad koos sinuga ja olla su üle uhked ja innustavad. Jagada võid kasvõi seda, et sõid hommikusöögiks meeliülendavalt head võileiba või nägid teel kooli armsat koera. Väikesed rõõmud teevad kõigi päeva paremaks!


Võta aega iseendale.

Vahepeal tuleb lihtsalt panna õppimine ja muud elutoimetused pausile ja mõtetel puhata lasta. Mine näiteks õhtul jalutama, tuuluta end ja hiljem uuesti laua taha istudes suudad ehk rohkem keskenduda ja produktiivsem olla. Võib tunduda keeruline kooli kõrvalt veel ka mõne spordiala või muu huvitava hobiga tegeleda, kuid vahel ongi just see, mida vaja. Trenni minnes saad korraks jätta koolimured selja taha ja tegeleda sellega, mis sulle päriselt meeldib, ja seda nautida. Pidevalt kooliasjade pärast muretsemine võib mõjuda laastavalt. Pigem üks kolm koolis kui pidevalt kestev halb enesetunne!


Väärtusta sõpradega veedetud aega.

Leia oma nädalast paar tundi, et sõpradega kokku saada, minna näiteks jalutama või kohvikusse ning lihtsalt rääkida. Koos koolis käia on küll vahva, kuid see pole päris seesama kvaliteetaeg. Võtke aega, et üksteist oma rõõmude, muredega, draamaga (ning värskeima kõmuga) kurssi viia. Too ka koolinädalasse vaheldust – mine sõpradega mõnel argiõhtul kohvikusse või kontserdile. Nii ei muutu pikad perioodid vaheaegade vahel liilalt üksluiseks.


Otsi vajadusel abi!

Kui tunned, et asi on halb, hakkab allamäge minema või omab halvaksminemise potentsiaali – räägi professionaaliga!
Reaalkoolis on kaks psühholoogi, kes meid suurima heameelega ära kuulavad. Kui tunned, et enda mõtete lahtiharutamine hakkab üle jõu käima, on mõistlik rääkida kellegagi, kes päriselt ka aidata oskab. Tegele enne, kui on hilja!
Ennetus > tagajärgedega tegelemine.

Hoiame ennast, hoolitseme enda vaimse tervise eest, oleme sõpradele toeks ning peame vastu.

Olgem tublid!

Mia Marie Sukles 139B
Mirjam Koppel 139C