ARVAMUS

Mood kui eneseväljendusviis on ajalooliselt olnud tugev ühiskondliku sõnumi kandja. Feminism on moe ning riietusega tugevalt seotud, kuna riietusnormide minetamine omab kaasaegses feministlikus teoorias olulist rolli.

Riigilt on tulnud suunis, et koolid peavad järgmisest sügisest hakkama pakkuma valikuid B–võõrkeele õppimisel. Tänane seis on selline, et paljudes koolides on õpilased sunnitud õppima vene keelt, seda hetkel ka Reaalkoolis, kuid see on kohe muutumas.

Kõik inimesed, nii õpilased kui õpetajad, tuletõrjujad ja mereröövlid, mehed ja naised, levitavavad ning kuulavad uudishimulikult kuulujutte ehk teisisõnu klatšivad. Enamasti mõeldakse, et kõmujutud on halvaloomulised ja nende edasirääkijatele ei tohiks tulevikus enam midagi usaldada.

Äsja (minu tagasihoidlikul hinnangul) üsna suurepärase lõppmängu saanud Riigikogu valimistel oli valimisaktiivsus 63,5%. Ühtlasi oli see viimase pea 30 aasta kõrgeim valimisaktiivsus. Minu (jätkuvalt üsna tagasihoidlikul) hinnangul on see aga murettegevalt madal.

Kohalik gümnasist rääkis ükskord sellest, kuidas ta viie sai: ta kasutas ainetunni ülesande täitmiseks masinõppetarkvara ChatGTP-d. Mitte ainult ei sooritanud ta ülesannet ilma igasuguse vaevata, vaid tema õpetaja isegi kiitis tema sooritust, pidades seda keskmisest paremaks.

Eesti haridussüsteem on üks riigi suurimaid uhkuse allikaid – Eesti õpilased on head testikirjutajad, käivad kohusetundlikult ülikoolis ja räägivad ühiskondlikes aruteludes kaasa.

Haridussüsteemist on hetkel juttu küllaltki palju. Kuid milleks meile üldse haridus? Haritud olemine oli ajalooliselt privileeg ning võimaldatud ainult ühiskondlikult jõukamatele ja mõistagi meessoost isikutele.

Septembrikuiselt rebaste nädala peolt kõndisin koju pea poolteist tundi. Minu õnneks oli seltskond hea, teekond turvaline ja meeldejääv, ent kaasaegne, euroopalik pealinn vajab öiseks liiklemiseks rohkem võimalusi, kui Tallinnal hetkel pakkuda on.

Murphy seadus on uskumus, mis väidab, et kõik, mis saab minna valesti, läheb valesti. Kool – eriti Tallinna Reaalkool – on paik, kus valesti saab minna Väga Palju Asju, seega kohandasime mõned Murphy seadused lohutamaks teid, kui kõik ei kulge plaanipäraselt.

Nagu vast suuremal osal reaalikatel juhtunud, oli varasemalt ka minu olümpiaaditee lõppenud riiklike voorudega. See on ju ka üsna loogiline, kas pole? Ei? Kõik need illusioonid said purustatud, kui ühel aprillikuu pühapäeva õhtutunnil potsatas postkasti meil „EOES 2022 osalemine – KIIRE“.

Hea kümnendik! Kas sind vaevab kevadine optimism? On tunne, et UT-st võib tugeva tahtejõu ning hea ajaplaneerimise abil ka suuremate piinadeta jagu saada? Meie ekspertidel on su probleemile lahendus!

Sturnus vulgaris. Just nii kõlab hariliku kuldnoka ladinakeelne nimetus. Metalse läikega sulestiku ning kollase nokaga lindu peetakse Eestis esimeseks kevadekuulutajaks. Meie artikli pealkirjas pole aga siiski viga ning kuldnokkadest me ei kirjuta.

Ühel söögivahetunnil istusime ja mõtlesime, et miks me ainult ühes sööklas koguaeg sööme. Võiks ju olla vaheldust. Niisiis tuligi mõte minna mõnda „Tallinna eliitkooli“ ja vaadata nende olustikku ja sööki. Igas koolis sai käidud natukene erineva seltskonnaga.

Kontrolltööd on stressirohked, uurimistöö on stressirohke ja mõnel hommikul on isegi ärkamine stressirohke. Gümnasisti elu on alaliselt pingeline – pingeburdoonile pakuvad vaheldust soovimatud üleelamised eksamite ja testide näol.