ARVAMUS

Mood kui eneseväljendusviis on ajalooliselt olnud tugev ühiskondliku sõnumi kandja. Feminism on moe ning riietusega tugevalt seotud, kuna riietusnormide minetamine omab kaasaegses feministlikus teoorias olulist rolli.

Riigilt on tulnud suunis, et koolid peavad järgmisest sügisest hakkama pakkuma valikuid B–võõrkeele õppimisel. Tänane seis on selline, et paljudes koolides on õpilased sunnitud õppima vene keelt, seda hetkel ka Reaalkoolis, kuid see on kohe muutumas.

Kõik inimesed, nii õpilased kui õpetajad, tuletõrjujad ja mereröövlid, mehed ja naised, levitavavad ning kuulavad uudishimulikult kuulujutte ehk teisisõnu klatšivad. Enamasti mõeldakse, et kõmujutud on halvaloomulised ja nende edasirääkijatele ei tohiks tulevikus enam midagi usaldada.

Äsja (minu tagasihoidlikul hinnangul) üsna suurepärase lõppmängu saanud Riigikogu valimistel oli valimisaktiivsus 63,5%. Ühtlasi oli see viimase pea 30 aasta kõrgeim valimisaktiivsus. Minu (jätkuvalt üsna tagasihoidlikul) hinnangul on see aga murettegevalt madal.

Kohalik gümnasist rääkis ükskord sellest, kuidas ta viie sai: ta kasutas ainetunni ülesande täitmiseks masinõppetarkvara ChatGTP-d. Mitte ainult ei sooritanud ta ülesannet ilma igasuguse vaevata, vaid tema õpetaja isegi kiitis tema sooritust, pidades seda keskmisest paremaks.

Eesti haridussüsteem on üks riigi suurimaid uhkuse allikaid – Eesti õpilased on head testikirjutajad, käivad kohusetundlikult ülikoolis ja räägivad ühiskondlikes aruteludes kaasa.

Haridussüsteemist on hetkel juttu küllaltki palju. Kuid milleks meile üldse haridus? Haritud olemine oli ajalooliselt privileeg ning võimaldatud ainult ühiskondlikult jõukamatele ja mõistagi meessoost isikutele.

Septembrikuiselt rebaste nädala peolt kõndisin koju pea poolteist tundi. Minu õnneks oli seltskond hea, teekond turvaline ja meeldejääv, ent kaasaegne, euroopalik pealinn vajab öiseks liiklemiseks rohkem võimalusi, kui Tallinnal hetkel pakkuda on.

Murphy seadus on uskumus, mis väidab, et kõik, mis saab minna valesti, läheb valesti. Kool – eriti Tallinna Reaalkool – on paik, kus valesti saab minna Väga Palju Asju, seega kohandasime mõned Murphy seadused lohutamaks teid, kui kõik ei kulge plaanipäraselt.

Nagu vast suuremal osal reaalikatel juhtunud, oli varasemalt ka minu olümpiaaditee lõppenud riiklike voorudega. See on ju ka üsna loogiline, kas pole? Ei? Kõik need illusioonid said purustatud, kui ühel aprillikuu pühapäeva õhtutunnil potsatas postkasti meil „EOES 2022 osalemine – KIIRE“.

Hea kümnendik! Kas sind vaevab kevadine optimism? On tunne, et UT-st võib tugeva tahtejõu ning hea ajaplaneerimise abil ka suuremate piinadeta jagu saada? Meie ekspertidel on su probleemile lahendus!

Sturnus vulgaris. Just nii kõlab hariliku kuldnoka ladinakeelne nimetus. Metalse läikega sulestiku ning kollase nokaga lindu peetakse Eestis esimeseks kevadekuulutajaks. Meie artikli pealkirjas pole aga siiski viga ning kuldnokkadest me ei kirjuta.

Ühel söögivahetunnil istusime ja mõtlesime, et miks me ainult ühes sööklas koguaeg sööme. Võiks ju olla vaheldust. Niisiis tuligi mõte minna mõnda „Tallinna eliitkooli“ ja vaadata nende olustikku ja sööki. Igas koolis sai käidud natukene erineva seltskonnaga.

Kontrolltööd on stressirohked, uurimistöö on stressirohke ja mõnel hommikul on isegi ärkamine stressirohke. Gümnasisti elu on alaliselt pingeline – pingeburdoonile pakuvad vaheldust soovimatud üleelamised eksamite ja testide näol.

Kui Berliini müüri langemisega kuulutati naiivselt ja ennatlikult igavest rahu ning demokraatia võidukäiku üle ilma, siis kolmkümmend aastat hiljem on kätte jõudnud uus ajajärk, kus üha suuremat rolli maailma afääride kujundamisel mängivad räigelt inimõigusi rikkuvad diktatuurid.

Julgen väita, et eesti keel on asümmeetriline, meestele järgi vormitud ning täidetud stereotüüpidega. Kasutame igapäevaselt oma suulises kõnes väljendeid, millele me eriti ei mõtle, mille märkamiseks peab olema üsna terane keelekasutaja.

Kevad läheneb juba suure hooga (irooniliselt alustasin artikli kirjutamist paar päeva pärast lumetormi), nii et on täpselt õige aeg otsida keldrist/garaažist/pööningult välja oma kaherattaline sõber!

Vananemine on arenenud maailma peatamatu saatus, mis halastamatult riikide rahvastikupüramiide rahvastikuruutudeks voolib. Ühiskond pole varem selle salakavala kriisiga kokku puutunud – kui Saksamaal esimest korda pensionit maksma hakati, oli oodatav eluiga 40 aastat.

Ettevaatust, ära loe, kui armastad punaseid foore ja aega raisku lasta!!!

Emakeelepäeva ootuses unustame tihti ta sõsara, π-päeva (3.14, 14. märts), mis võiks euroopa kirjapildi mõistes siiski olla selle jaoks eraldi loodud kuupäeval, 31. aprillil.

Kuna Reaali Poiss ei ole ise võimeline lehetäit artikleid kirjutama [alatu laim – toim.], otsustas toimetus oma ülesanded jätta minule, Tallinna parima koolilehe [pole teaduslikult tõestatud – toim.] peatoimetajale (loe enqut palun loe enqut, enqu.org järgmine number 14. märts).

Järgnev tekst on kahe matemaatikatudengi rant matemaatika õppimisest ja sellest, miks peaksid ka sina elus samu otsuseid langetama.