Küsisime väikestelt, mida nemad uuest majast ootavad ja samuti ka meie endi direktorilt Ene Saarelt natuke täpsemat infot.
Kas sa teadsid, et siia tuleb uus maja?
Lukas: Mina teadsin.
Kristofer: Mina teadsin, aga mitte täpselt millal.
Mida sa tahaksid uues majas teha?
Roland: Tahaks seal mängida lauatennist ja seal võiks siukene väike puhkusruum ka olla, kus sa saad puhata.
Maksi: Minule meeldiks ka tšillida spas.
Lukas: Jalgpalli mängida.
Milline võiks uus maja välja näha?
Lui: Ilus.
Lukas: Uudne selline ja ilus.
Triine: Ma tahan, et see oleks ilus ja sama värvi nagu Väike Maja.
Samuti saime mõnele kriipivale küsimusele vastuse meie enda armastatud direktorilt Ene Saarelt.
Milleks on uut maja vaja?
Sellepärast et 19. sajandil ehitatud koolimaja ei rahulda kõiki kaasaegseid hariduse vajadusi ja on terve rida asju, mis jäid aastal 2000 renoveerimise käigus tegemata. Meil ei ole sportimisvõimalused need, mis peavad, te teate ju ise, kus te käima kõik peate. Meil jäi tehnoloogiaklasside osa tol korral tegemata ja tegelikult, millest veel puudus, on ju laborite osa, mida meil pole. Väike Maja, see tähendab 1.–4. klasside maja on amortiseerunud. See tuleb lammutada ja luua algklassidele kaasaegsed õpperuumid.
Mis oleks uue õppehoone nimi?
See on küll hea küsimus. Me ei olegi välja kuulutanud seda nimekonkurssi, et ma arvan, et see on tuleviku mõte, väga hea mõte. Mina küll tunnistan, et ma ei ole selle peale mõelnud. Meil on ju vana maja ja Väike Maja ja Väikese Maja juurde kuulub see hall osa, mida me uisukuuriks kutsume. Tuleviku mõte, miks mitte.
Milliseid ruume sealt leiaks?
Üks osa majast võtab siis ära see spordikompleks, kaasaegne, et oleks võimalik tõesti kõik teha, mis on tarvis seal. Siis on algklasside (1.–4.) ruumid ja edasi kõik, mis on seotud füüsika, keemia, bioloogia laborite ja tehnoloogia poolega. Teatud osa õppetööst toimub siin, teatud osa õppetööst toimub uues hoones.
Kui suur see siis umbes tuleb?
Sama – ta tuleb analoogne pareguse hoonega suuruselt analoogne. Detailplaneering on tehtud kogu territooriumile ja ta ei saa olla kõrgem kui see koolimaja, õieti küll selle räästani, nii et need parameetrid on kõik detailplaneeringuga paika pandud. Selles osas ei saa me kolm või neli korda suuremat koolimaja. Peale selle oleme vanalinna tsoonis, see tähendab, et siin on ka muinsuskaitselised tingimused ees, mis on suur väljakutse nii arhitektidele kui ehitajatele.
Millal toimub arhitektuurikonkurss uuele majale sobiva kavandi leidmiseks?
Kui lubadus peab, siis kuulutatakse välja detsembri alguses. (Konkurss kuulutati välja 2. detsembril – toim.) Meie poolt on ettevalmistustööd tehtud, me koos arhitekt Kalle Komissaroviga juba mitmeid aastaid seda ka teinud, nii et meie poolt on kõik dokumendid tehtud, täidetud ja meie poolt on need teele läinud, nii et loodame, et see toimub nii nagu kokku lepitud.
Kes hindab arhitektuurikonkursil esitatud kavandeid?
Selleks on eraldi žürii. Ma nüüd jään vastuse võlgu täpselt peast öeldes, kes seal on, aga žürii esimees on Mart Kalm, EKA rektor, kes on ka meie vilistlane. Mina olen žüriis. Linnaplaneerimisest on Arhitektide Liit, kes paneb alati žüriisse oma esindaja, nii et žürii on kindlasti väga väärikas.
Kui kõik plaanipäraselt läheb, siis millal võiks enam-vähem õppehoone valmis saada?
Raske küsimus, sest pärast arhitektuurikonkursi järgneb projekteerimine, vähemalt aasta, kui mitte rohkem, pluss aeg, mis on seotub juba hoonega, kuna on muinsuskaitsealune territoorium. Kui avatakse see ala siin, tekib olukord, kus on vaja veel arheoloogilisi kaevamisi teha, siis ehitamine, kindlasti läheb selleks hea 3 aastat, ma arvan. Ei ole mõtet lubada kiiremat, see on ebarealistlik.
Ootused Uue Maja kohta on kõrged ja kindlasti jääme huviga ehituskäiku jälgima, suured tänud Ene Saarele ja kõigile väikestele, kes meie küsimustele vastasid.