Käes on järgmine hommik. Avan silmad ning vaatan tuimalt lage. Mul on külm ning kõht on tühi, kuskilt kostab vene televisioon. Trotsin neid pimedaid talvehommikuid, kus vaid elektroonilise kella järgi saan üldse aru, kas kell on neli õhtul või hommikul.
Nagu iga hommik, tuletan endale meelde nimekirja asjadest, mille pean