Kui kaua oled sa oma spordialaga tegelenud?
RL: Olen terve oma elu olnud füüsiliselt aktiivne ning tegelenud tennise, korvpalli, rattasõidu, ujumise ning kõige pikemalt jalgpalli ja jooksmisega. Süstemaatiliselt ning treeningplaani järgi olen ma kesk-ja pikamaajooksu trenni teinud peaaegu 4 aastat.
MK: Jalgpalliga alustasin juba lasteaias, nii et praeguseks on kokku umbes 12 aastat.
RA: Alates esimesest klassist ehk juba 11 aastat.
Miks just see spordiala?
RL: Kui ma lapsena Etioopias elasin, oli mul vanematega selline kokkulepe, et enne iPad’is Youtube’i vaatamist pidin ma lugema eestikeelset raamatut ning jooksma ühe kilomeetri. Mäletan siiani seda päeva, kui jooksin oma kilomeetrit ning järsku panin tähele, et täna on oluliselt lihtsam joosta kui tavaliselt. Peale seda hakkasin käima isaga jooksmas Etioopia pealinnas. Jooksmine 30 kraadiga ja 2400 m kõrgusel merepinnast arendas kõvasti minu füüsilist võimekust ning Eestisse tagasi kolides käisin ikka vahel jooksmas ja hakkasin märkama arengut, mis motiveeris mind. Ma olen proovinud mitmeid erinevaid spordialasid, aga ükski ei anna mulle sama tunnet, mis jooksmine.
MK: Olin väiksena just näinud kuidas Hispaania võitis jalgpalli maailmameistrivõistlused, sealt tuli tuhin peale ja mängin jalgpalli tänase päevani.
RA: Valisin just korvpalli, sest mu isa mängis seda ja mu vend tegeles samuti korvpalliga.
Mis on sinu seni suurim saavutus spordis?
RL: Seni ei ole ma veel enda meelest ühtegi märkimisväärset tiitlit saavutanud, seega ma ütleks, et suurim saavutus on järjepidev areng ja see, et aja möödudes on motivatsioon kasvanud ja olen hakanud asja tõsisemalt võtma.
MK: Minu meeskonna Paide Linnameeskonnaga Evald Tipneri karikavõistluste võitmine.
RA: Minu suurimad saavutused on olnud Eesti koondisesse pääsemine ja noorteliigade meistritiitlid
Mis on sinu tuleviku eesmärk või unistus spordis?
RL: Lähiaastatel sooviks täita U20 Euroopa meistrivõistluste normi, neid kesk/pikamaajooksu norme täidavad väga vähesed eestlased. Tulevikus sooviksin Eestit esindada suurtel tiitlivõistlustel, näiteks maailmameistrivõistlustel või olümpiamängudel.
MK: Minu praegune eesmärk on mängida tulevikus ühes Euroopa top 5 jalgpalli liigas.
RA: Minu unistus on korvpalliga endale elatist teenida ja mängida nii kõrgel tasemel kui võimalik.
Kuidas leiad aega kooli kõrvalt treenida?
RL: Kuna pikamaajooksuga kaasnev suur kilometraaž on kehale väga kurnav, on taastumine ülimalt oluline ja seega ei saa ma und ohverdada. Vahel teen enne kooli trenni, et õhtul jõuaks rahulikult õppida. Enne arvestuste nädalat pean väga hoolikalt aega planeerima ning varakult õppima hakkama. Reaalkooli klassikalist arvestuste nädala neljatunnist und pean ma igal juhul vältima.
MK: Trenni kõrvalt on väga raske kooliasjadega tegeleda. Teatud hetkedel tuleb rohkem kodus tööd teha ja iseseisvalt pingutada.
RA: Trennid toimuvad tavaliselt peale koolipäeva, nii et õppimist sport minu jaoks õnneks ei sega.
Kes on sinu suurimad iidolid või eeskujud?
RL: Eeskujuks on mulle need jooksjad, kes on oma elu pühendanud spordile ning elavad ja treenivad kõrgmäestikus mitukümmend aastat, elades väga lihtsat ja primitiivset elu ning nähes oma pere vaid paar korda aastas. Selline elu on vajalik, et saavutada maailmatasemel tulemusi. Sellised sportlased on näiteks kuulsad Eliud Kipchoge ja Joshua Cheptegei. Lisaks ka norrakas Jakob Ingebrigtsen, kes on tõestanud, et Eurooplased suudavad kesk-ja pikamaajooksus aafriklastega konkureerida. Suureks eeskujuks on ka minuvanused jooksjad, näiteks Niels laros ja Joel Ibler Lilleso, kes on juba niivõrd heal tasemel, et jooksevad meie täiskasvanute Eesti rekorditest palju kiiremini.
MK: Minu eeskuju on endine Inglismaa koondise jalgpallur Wayne Rooney.
RA: Minu suurim iidol on Ameerika korvpalli legend Larry Bird.
Mis on suurim väärtus, mida oled spordi tegemisest kaasa võtnud?
RL: Kindlasti enesedistsipliin ja sellega kaasnev tugev mentaliteet. Need väärtused olen ma spordist omandanud, kuid need on üle kandunud kõikidesse mu tegevustesse. Kõik inimesed suudavad jooksma minna kui neil on hea tuju, palju energiat ja ilm on soe, kuid kui tekib väsimus, tahe kaob ära ning kliima mängib vastu, hakkavad tekkima vabandused. Isegi kui õues on lumi ja -20 kraadi ja ma olen koolipäevast väsinud ja stressis, teen ma ikka oma trenni ära. Olen kuulnud kuidas tuttavad räägivad, et vihma tõttu ei saa nad täna trenni minna. Kui sellist elu elada, siis ei jõua mitte kuhugi.
MK: Kõik head emotsioonid, mis ma olen jalgpalli mängimisest saanud ja sõbrad, keda ma olen jalgpalli mängimise kohanud.
RA: Arusaam, et meeskonnatöö on elus läbilöömiseks kõige olulisem.
Ats Andreas Prangli 138C
Christopher Hein 138C