Tagantjärele on ilmselge, et põhikooliõpilastega ei suhelda eriti, meil pole väga palju ühiseid üritusi ning väiksemaid ei oodata istuma gümnaasiumi garderoobivahesse. Seetõttu uurisime põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastelt ning õpetajatelt, kes õpetavad neid mõlemaid, põhikooli ja gümnaasiumi vahelise lõhe ja selle põhjuste kohta. Meile vastasid Uku Lintrop 5.b, Dominik Pullisaar 9.c, Mona Tolmats 12.a, Imre Saks 12.c, füüsikaõpetaja Reivo Maasik ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kristi Koit.


Kas Tallinna Reaalkooli põhikooli ja gümnaasiumi vahel on lõhe? Põhjendage oma arvamust.

Uku Lintrop: Lõhe? Ma ei arva. Omavahel suheldakse, sest näiteks mu õde käib gümnaasiumis ja ma tean, et ta on rääkinud teistega, väiksemate klassidega.

Mona Tolmats: Lõhe on, seda on näha sellest, et meil on erinevad garderoobivahed ja põhikool ei ole meie omasse oodatud.

Reivo Maasik: Lõhe? Kas te tahate kalast kuulda? (Naerab) Tallinna Reaalkooli põhikool ja gümnaasium on oma olemuselt sama mündi kaks tahku, nad on üksteist täiendavad, aga ka mingis mõttes erinevad. Põhikoolis on seda eristumist riiklikust õppekavast või sellest, kuidas kõik teised õpivad, natuke vähem kui gümnaasiumis. Gümnaasiumis on väga selge osa õppesuunal, olgu ta siis kõikidel reaalsuund pluss väike lisasuund. See on märkimisväärselt erinev kui teistel gümnasistidel või põhikoolis, kus siis seda erisust nii palju ei ole, kõik saavad natuke kõike. Mis puudutab suhtumise küsimust, siis Reaalkooli gümnaasiumil on oma kuvand, mis on tugevam kui Reaalkooli põhikoolil, aga ma saan aru, et see on viimaste aastate jooksul muutunud ja muutumas ka praegu.

Kristi Koit: See ei ole lõhe, aga vahe on, sellepärast et põhikoolis peab käima, aga gümnaasiumis võib käia, ja ütleme nii, et motivatsioonivahe on, aga see motivatsioonivahe on vahepeal põhikooli kasuks, sest mulle tundub, et kui inimene on Reaalkoolis õppinud esimesest klassist peale, siis ta õpib teadlikumalt. Gümnaasiumis võivad inimesed, kes on tulnud mujalt, mõelda rohkem riigieksamite kui teadliku õppimise peale. Vahe on olemas, vahe on ka näiteks selles, et kui ma töid teen, siis põhikoolil on hästi kindel eesmärk, mida õppida. Gümnaasium aga mõtleb, et võib-olla saab ka mitte.

Dominik Pullisaar: Ma arvan, et põhikooli ja gümnaasiumi vahel on väike lõhe, aga mitte väga suur. See on sellepärast, et põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased saavad üksteisega väga hästi läbi.

Imre Saks: On küll, sellepärast et põhikooliõpilased ja gümnasistid ei puutu kokku väga ja nii ongi … Jumal nägi nii ette.


Mis eristab põhikooliõpilast gümnasistist?

U.L.: Ühed on vanemad ja targemad, teised on väiksemad ja lollimad.

M.T.: Põhikool erineb teadmiste poolest ja nad vajavad kindlat retsi.

R.M.: Praegu on seda natuke naljakas võrrelda, aga gümnasistid teevad paremat nalja ja selle võrra on tunnid natuke teistsugused. Põhikooliõpilased arvavad mõnikord, et nad teevad paremat nalja kui gümnasistid, aga kahjuks see tihti nii ei ole. Suuremalt jaolt on gümnasistidel õppimisoskused natuke kõrgemalt välja arenenud ja tundub, et motivatsioon tuleb nende seest, vähemalt ma loodan nii. Ma juba eeldan, et põhikooliõpilasel on see natuke teisiti.

K.K.: Ma võin teha komplimendi: meie enda omad tunduvad alati natuke arukamad. Ma arvan, et peamine vahe on tegelikult see, et põhikool on harjunud Reaalkooliga, nad on harjunud pingutama, nad teavad, et ükski järgmine aasta ei tule lihtsam ja nad on harjunud meie kooli traditsiooniliste üritustega.

D.P.: Ma arvan, et gümnasistid on veelgi targemad kui põhikooliõpilased, nad on pidanud rohkem õppima ning neil on raskemad õppeained.

I.S.: Gümnasist on pidanud läbima katsed ning see arendab tema mõttemaailma.


Kas teie arvates on põhikooli ja gümnaasiumi garderoobil vahet? Kas neid saab eristada?

U.L.: Saab, aga eristus on nende numbrite vahel. Suure maja garderoob on kindlasti parem kui eelmises majas. Mulle meeldib minu oma rohkem, aga seal on vähem ruumi, nii et ma arvan, et gümnaasiumi garderoob oleks parem.

M.T.: Garderoobidel on väga suur vahe, intelligentsivahe. (Naerab)

R: Ma garderoobis ei ole piisavalt palju käinud, et seal vaadata, kuidas seal on n-ö erinevad koolkonnad paigutunud. Kui mina seda küsimust loen, siis mul tekib kohe mõte, et kas ma peaksin nüüd nende väljanägemist võrdlema hakkama, et mida nad kannavad. Kui ma selle peale mõtlema hakkan, siis tegelikult on seal raske neil vahet teha.

K.K.: Ma tean, et seal on probleemid. Ma tean, et kümnendad klassid alati koguvad sinna asju, mida nad tegelikult ei peaks koguma. Ausalt öeldes ei oska ma öelda, sest ega ma garderoobiga väga kokku ei puutu, sest viiendikud pole seal veel mingit jama korraldanud. Aga gümnaasiumi klassijuhatajana ma mäletan küll, et aeg-ajalt ma pidin alla minema - mulle näidati, mis seal kõik on. See võib küll olla ühtsustunne, aga garderoobi haldaja jaoks oli see kohutav.

D.P.: Ma arvan, et neil ei ole vahet.

I.S.: Ei saa, sest põhikooliõpilased tulevad kogu aeg gümnaasiumi pingivahesse.


Kas gümnasistidel on rohkem ühtsustunnet kui põhikooliõpilastel?

U.L.: Ma arvan, kuid pole kindel.

M.T.: Ühtsustunne tuleb siis kui rets on hea, aga uurimistöö rikub kõik ära.

R: Kui ei oleks koroonat, siis gümnasistidel oleks väga palju üritusi, mis tekitavad gümnaasiumist gümnaasiumi. Põhikoolil on neid üritusi märkimisväärselt vähem ja selle tõttu ma usun, et ühtsustunnet on gümnasistidel rohkem tunda, aga see on ka kõike arvesse võttes loogiline. Ma loodan, et ka põhikooliõpilastel, eriti just kolmandas kooliastmes, muutuvad üritused selliseks, et see ühtsustunne on seal olemas nende erinevate lendude ja lennu klasside vahel

K.K.: Ütleme niimoodi: kipub olema, sest gümnasistidel on ettenähtud traditsioonilisi ühisüritusi palju rohkem. Põhikoolil on vähem, põhikooli korral sõltub ühtsustunne sellest, kui hästi klass omavahel läbi saab, kas nad teevad klassiõhtuid, kas nad tahavad kuskil koos käia. Gümnaasiumis on aga ette organiseeritud need ühtsed väljasõidud, peod, mida põhikooli väga ei ole. Pean mainima, et mind see aineõpetajana natuke häirib, et põhikoolil ei ole neid ühiseid asju, mis gümnaasiumil on.

D.P.: (Naerab) Ma ei oska sellele küsimusele vastata.

I.S.: Ma arvan küll jaa. Gümnasistidel on rohkem ühtsustunnet, sellepärast et gümnasistid suhtlevad üksteisega rohkem, aga seal põhikoolis suhtlevad nad üksteisega vähem.


Kellele säästate tüki lasanjet?

U.L.: Hmmmm… Sõpradele, õele.

M.T.: Mina ei pea säästma, mu rebane peab tüki lasanjet säästma.

R: Kas nagu põhikooliõpilasele või gümnaasiumiõpilasele? Kui mu kõrval on näljane gümnasist ja näljane põhikooliõpilane ja mul on üks tükk lasanjet, siis ma teeksin selle pooleks ja jagaksin gümnasisti ja põhikooliõpilase vahel ära. Olenevalt sellest, kes lasanje teinud on, võib see olla väga hea või mitte nii hea roog. Ja üldiselt kõige paremat lasanjet olen saanud ainult kodus ja mujal ma sellest liiga palju ei hooli.

K.K.:  Ma ei oska öelda … Õnnetule inimesele. Söömine peaks ju õnnelikuks tegema.

D.P.: Tiina Talvile.

I.S.: Iseendale, ma ei säästa kellelegi.


Kas te kardate gümnasiste?

U.L.: Ei, nad on toredad.

D.P.: Jaa, nad on suured, tugevad ja palju targemad kui mina.


Kas oleksite huvitatud gümnaasiumi üritustest?

U.L.: Jaa, kindlasti. Need on toredad ja sa saad olla suurtematega. Ma tean, et mõnda aega tagasi oli rebaste nädal, see oleks päris lahe.

D.P.: Ma arvan küll, need tunduvad huvitavamad ja põnevamad kui põhikooli üritused.


Kas te tahaksite rohkem suhelda gümnasistidega?

U.L.: Jaa, sest see oleks lõbusam. Meile öeldi, et üheksandikud korraldavad mingi peo põhikoolilastele ja see oleks ka lõbus gümnasistidega.

D.P.: Jah, tahaks küll, aga sõltub inimesest.


Mis vahe on gümnaasiumi ja põhikooli tundidel?

M.T.:  Gümnaasiumis saab nalja võibolla veidi rohkem, aga tõsisem on jällegi.

I.S.: Ma ei oska küll rääkida kõigi põhikooliõpilaste kohta, aga mul oli vähemalt põhikoolis tunnis huvitavam: tehti rohkem igasuguseid tegevusi, selliseid mitteakadeemilisi tegevusi. Tegi elu huvitavamaks.


Kas te tahaksite olla tugevamas ühenduses põhikoolikatega?

M.T.: See on hea küsimus, ma jään vastuse võlgu praegu.

I.S.: Raske küsimus, oleneb inimesest. Aga isiklikult, üheksandikke oleks huvitav tunda, aga see ei ole liiga tähtis minu jaoks.


Mis te teeksite, kui põhikooliõpilased istuksid sööklas teie lauda?

M.T.: Kui nad meie lauda istuksid, siis ma arvatavasti ei paneks neid tähele.

I.S.: Ma ütleksin talle: „Ou, f***** on vä?“


Kas põhikooliõpilased peaksid lasanjest ilma jääma?

M.T.: Lasanjest ilma jääma? Ei tohiks, sest muidu nad ei oskaks seda väärtustada.

I.S.: Kui nad võtavad minu lasanje ära, siis jah, aga kui lasanjesid on piisavalt, siis pole vahet.

Johannes Tampere 139A
Birgit Reintam 139C