Soovimata siinkohal kõigi ees uhkustada, kuid ühe detsembrikuu esmaspäeval kell kümme Piletimaailma lehel suutsinkrabada kaks piletit Draamateatri uhiuuele „Hamleti“ etendusele. Teadlikult ei uurinud etenduse kohta midagi eelnevalt välja, tahtsin seda vaadata täiesti avatud meelega.
Pärast saalist lahkumist olin sõnatu. Oli väga müstilise hõnguga lavastus. Lavastaja Rainer Sarnet oli teosele lähenenud jaapani kabuki teatristiili elementidega. Kabuki teater on jaapani traditsiooniline teatrikunstiliik, kus kasutatakse ülerõhutatud liigutusi ning kantakse iseloomulikke kostüüme ning meiki. Lavakujunduses oli geomeetriat ja võimsust ning ausalt öeldes oli see ka esimene etendus, kus tõdesin, kui palju võib lavastust mõjutada ka valguskujundus. Jaak Allik on oma arvustuses lausa väitnud, et selle lavastuse lavakujundus läheb eesti teatrilukku.
Samuti vapustas mind iga näitleja laval. Olen Draamateatris sattunud tihti just Ursel Tilka laval nägema, kuid usun, et Hamleti roll on minu tagasihoidlikul arvamusel tema parim roll siiani. Ma tõesti usun, et isegi inimesed, kes Shakespeare’i üldse ei tunneta, said tema mõttemaailmast ning igast otsusest aru. Tegelikult särasid laval kõik näitlejad. Usun, et kõige meeldejäävamad olid hauakaevaja ning Teplenkov Claudio oma ekstravagantse kostüümiga. Väga meeldis mulle ka Ophelia: tema tegelane oli nii armas ja tundsin temale kõige rohkem kaasa. Ophelia kujutuses oli ka näha viidet kuulsale John Everett Millais’ maalile „Ophelia“. Ei saa mainimata jätta ka Rein Oja, kes ka kõige süngemal hetkel naeratuse näole tõi.
Niisiis, kui ka teil tuleb ette võimalus Draamateatrisse minna, siis „Rahamaa“ ja „Lehman Brothersi“ kõrval tasub kaaluda ka „Hamleti“ vaatamist.