Nii sõnast kui ka sarvist
Kas olete selleks aastaks välja mõelnud soove, andnud endale lubadusi või seadnud eesmärke?
Mul ei ole sellist harjumust kujunenud, kus vana aasta lõpus uueks aastaks selgeid eesmärke sean. Tavaliselt teen enda jaoks põgusa tagasivaate ning vana-aasta tegevuste kokkuvõtte, aga annan endale lubadusi ja sean eesmärke jooksvalt läbi aasta.
Miks inimesed just aastavahetusel endale lubadusi annavad selle asemel, et neid aasta vältel seada?
Tundub, et sellest on kujunenud nii öelda traditsioon nagu kingitused jõululaupäeval. Näib, et sama tavapäraseks on kujunenud ka antud lubadustest mitte kinni pidamine. Koolikeskkonnas on levinud, et suuremaid eesmärke seatakse kooliaasta järgi ehk uue aastana käsitletakse hoopiski esimest septembrit. Mõne inimese jaoks on selleks näiteks oma sünnipäev või mingi muu olulise verstapostini jõudmine (nt kooli lõpp või tööjuubel). Usun, et palju on ka neid inimesi, kes endale pidevalt nii suuremaid kui ka väiksemaid eesmärke seavad.
Kuidas sõnastada häid soove ja seada sihte, et jõuda tulemusteni?
Seda tasuks teha maksimaalselt läbimõeldult ja sealjuures endalt küsides, millist kasu ma eesmärgi seadmisest saan. Püüda enda jaoks selgelt sõnastada, et miks see just nüüd minu eesmärgiks sai, mille järgi ma igatsen, mida on minu elus liiga palju, mida liiga vähe.
Teiseks oluliseks aspektiks on tasakaal – korraga palju uusi sihte ja eesmärke seada ei ole mõistlik, seda eriti juhul kui varasemad endale antud lubadused pole realiseerunud. Suure tõenäosusega on ette võetud liiga suur „amps“.
Tasub olla konkreetsem ehk abstraktsed lubadused olla „edukam õpilane“, „parem sõber“ või „sportlikum inimene“ võiksid olla sõnastatud oluliselt selgemalt läbi vajalike sammude ja tegevuste, mille saavutamist oleks lihtsam hinnata. Tulemuseni jõudmiseks on oluline olla teadlik sellest, millised on olnud sinu mineviku komistuskivid lubaduste andmise ja täitmise osas. Kas selleks on olnud liiga ambitsioonikad või hoopiski ülemäära laialivalguvad eesmärgid, vähene lähedaste toetus, madal eneseusk või puudulik sisemine motivatsioon?
Eesmärkide seadmine ja tulemusteni jõudmine on raskendatud kui inimene on igapäevaselt kohustustega ülekoormatud ning läbi tumedate silmaaluste annab märku ka kogunenud unevõlg. Edu saavutamiseks on vaja teatud baasilisi eeldusi ehk inimene võiks ennekõike olla söönud, piisavalt vedelikku tarbinud ja puhanud. Kui rohkem puhkust ja uneaega ongi seatud eraldi eesmärgiks, on vaja kriitiliselt hinnata tegevusi ja nende hulka, mille peale suurem osa ajast kulub. Vajalik võib olla ka lähedastelt abi küsimine ja pisikeste sammude seadmine soovitud eesmärgi suunas. Eesmärk „rohkem puhata“ jääb ka siinkohal liiga üldsõnaliseks ning pisemad edusammud ei pruugi olla hästi hinnatavad.
Mis on uue aasta eesmärkide saavutamisel suurimaks komistuskiviks?
Küllap see, et neid seatakse sel ajaperioodil. Mitmed teadlased toovad välja, et uusi sihte ja eesmärke tasuks seada ükskõik millal, aga mitte aasta esimestel nädalatel. Takistuseks võib saada see, et üks osa inimestest on taastumas jõulauas toiduga liialdamisest ning paljud nautimas kaua oodatud puhkust, pingelangust ja vabadust. Vajadus muudatuste järele on uue aasta alguses sageli küll suur, ent organism tervikuna sellele soovile järgi tulla ei jaksa.
Lisaks jääb tähelepanuta üks peamisi uute harjumuste kujundamise põhitõdesid – see võtab aega ning vajab järjepidevust. Osade valdkonna uurijate sõnul läheb vaja minimaalselt 21 päeva selleks, et uus harjumus üleüldse välja kujuneks ning sellele lisaks 90 päeva, et uuest harjumusest saaks osa inimese igapäevaelust (21/90™ reegel). Maagilist muutust ning motivatsioonitulva oodatakse sageli kohe pärast esimesi katsetusi. Sellised ebarealistlikud ootused võivad tekitada nördimust ning see omakorda viia kiire allaandmiseni.
Kuidas vältida eesmärkide saavutamisel rajalt kõrvale kaldumist ja ületada takistusi?
Alustada tasuks sellest, et ennast ei maksa lollitada – muutuse tekitamine ongi raske ja kohati ebamugav ning tüütu. Selle protsessi käigus tekib vastupanu ehk organismi soov säilitada endist harjumuspärast käitumist ja mõtlemist. Seda teades on lihtsam tagasilöökidega toime tulla. Kui olukord on ennustatav, siis on kontroll inimese käes ja nii ka võimalus sellest üle olla.
Sõnasta endale muutusest saadavad kasud. Seda nii siis, kui soovid uut harjumust juurutada, kui ka halvast harjumusest vabanemiseks. Kirjuta muutusest saadavad kasud endale välja ning paiguta nähtavasse kohta.
Muuda heade harjumuste kujundamine enda jaoks lihtsamaks ehk võta hantlid ja spordiriided kapist välja ja pane endale silma alla ning muuda halvad harjumused raskemaks, paigudes šokolaadi ja telekapuldi nähtavalt kohalt ära ning tõsta õunaviilud köögikapile kõige möödakäidavamasse kohta.
Sea võimalikult konkreetne eesmärk, millest on kohe lihtne aru saada. Eesmärk võiks olla sõnastatud positiivselt – „Pean langetama 8kg“ asemel kasutada sõnastust „Soovin olla vähemalt 2x nädalas 1h järjest füüsiliselt aktiivne ning seeläbi paremas toonuses“. Või „Tahan inglise keeles paremaid tulemusi“ asendada eesmärgiga „Võõrkeeles õpitulemuste parandamiseks võtan poole aasta jooksul 2x nädalas eratunde ja magan mälu parandamiseks edaspidi minimaalselt 8h ööund“.
Eesmärgid peaksid olema realistlikud ning pisikeste (vahe)eesmärkide seadmine ja tulemuse kiirem nägemine annab eduelamust ning tõstab sisemist motivatsiooni alustatuga jätkata.
Tunnusta ennast kui suudad plaanist kinni pidada ning vajadusel otsi motivatsiooni säilitamiseks mõttekaaslasi või jaga seatud eesmärke lähedastega, kes saaksid sind rasketel hetkedel kuulamise ja/või hea sõnaga jõustada ning julgustada.
Kuidas aru saada, kui eesmärk muutub liialt koormavaks või piiravaks?
Ilmselt siis kui endale antud lubadus(t)est ei suudeta kinni pidada. Tuleks olla teadlik, et uue harjumuse kujundamisel võib tekkida sisemist vastupanu muutuse osas ja tagasilanguse tõenäosus on kõrge. See ei tähenda tingimata, et eesmärk on liiga kõrge — vana harjumuse murdmine on kindlasti korralik väljakutse koos teatud ebamugavustega. Meie organism tahab ikka vana ja harjumuspärast rada minna, seda eriti väsimuse ja stressi foonil.
Milliseid eesmärke, soove või lubadusi oleks mõistlik enda teada hoida, milliseid lähedastega jagada?
Jagamine võib osutuda kasulikuks neil puhkudel, kus inimene vajab lisamotivatsiooni ning teistele jagatud lubadustest peetakse suurema tõenäosusega kinni kui nendest, mis on ainult endale antud. See võiks eriti hästi toimida inimeste puhul, kes on oma olemuselt printsipiaalsed. Enda teada tasuks hoida neid eesmärke ja lubadusi, mille saavutamise puhul juba algusest peale väga kindel ei olda. Sel juhul on teiste ees hiljem vähem piinlik ning samas ei kahjustata enda mainet sellega, et meie lubadused (endale ja ka teistele) midagi ei maksa.
Häid teemakohaseid nippe leiab James Cleari raamatust „Aatomharjumused“.
Uus aasta, uus mina?
2023. aasta on edukalt vastu võetud ning sellega kaasneb tung või lausa sotsiaalne surve millestki unistada, midagi soovida või eesmärgiks seada. Mõni eelistab eesmärkide täitmise asemel planeetide seisu peale loota, kuid selge on see, et me kõik ihaldame olla aasta lõppedes parem versioon endast. Seetõttu pidas Reaali Poisi toimetus kohaseks uurida, kas ja kuidas Reaali pere eesmärke uueks aastaks seavad.
Küsitlusele vastas 227 õpilast, kellest 5 olid algklassidest, 113 põhikoolist ja 109 gümnaasiumist.
Esimeseks küsimuseks oli, kas õpilased üldse andsid uusaastalubadusi, millele 144 õpilast (63,4%) vastasid jaatavalt ning 83 (36,6%) eitavalt. Seejärel uuriti, kuidas on edenenud varasemate aastate eesmärkide täitmisega ja kas on jõutud soovitud tulemusteni. 86,6% vastanutest täitsid oma eesmärgid kas osaliselt või täielikult ning 13,4% pidid tõdema, et möödunud aastate tulemused jätsid soovida. Küsides, kas reaalikad oma seatud eesmärke jagavad teistega, selgus, et eesmärke seadnutest 88,3% hoiavad oma eesmärke enda teada, 11,7% avaldavad soove ka teistele.
Samuti tundus paslik uurida, mis valdkonnaga selle aasta lubadused enim seotud on. Selgus, et peamiselt anti lubadusi akadeemilise võimekuse valdkonnas, kusjuures esikohale seati ka mentaalset tervist ja füüsilist võimekust.
Julgematele anti ka võimalus jagada oma eesmärke. Morniks tegi asjaolu, et leidus käputäis õpilasi, kes soovisid olla akadeemiliselt edukamad mentaalsest tervisest hoolimata. Samas oli rõõm näha, et oli küllaltki palju eesmärke, mis olid õpetaja Vatseli ajendil seatud.
Jagatud lubadustest olid enim inspireerivad ja südantsoojendavad järgmised:
– Eesmärgiks on see aasta võõraste inimestega rohkem suhelda, näiteks ma ei julge oma küünetehnikuga rääkida, aga nüüd hakkan proovima.
– Bench’ida aasta lõpuks 1 rep max 100 kg. Teha riigieksamid nii, et saaks mõlemas üle 80 punkti.
– Puhata välja (mõtestada ümber prioriteedid), saada paika iseseisev elu ja jõuda selgusele oma suhtes erinevate inimestega.
– Üritan olla tähelepanelikum selle suhtes, mis meie ümber toimub, ja leida oma arvamust mingitel teemadel.
Leidus ka äärmiselt huviäratavaid vastuseid, millest tõmbasid näo naerukile järgmised:
– Breaking Bad lõpuni vaadata.
– See aasta rohkem ei joo, aga vähem ka mitte.
– Mina olen prioriteet ja teistest on mul suva.
– Tahan saada Clicker testis gepardiks.
– Vatsel sundis eesmärke seadma.
Ilmnes, et enamus siiski seadsid uue aasta saabudes eesmärke, küll aga ei olda väga uljad neid jagama. Varasematel aastatel on reaalikad oma lubaduste täitmisel väga edukad olnud. 2023. aasta tundub olevat kooliperele tegus aasta. Vankumatut meelt eesmärkide täitmisel ja kõikide südamesoovide täitumist!
Johanna Paide 140B