Mirete Mutso 143.b
Helena Piho 143.b
Eesti raamatuaasta pidulik lõpetamine toimus 8. märtsil Jõhvi Kesk raamatukogus. Selle raames koostasid autorid küsimustiku, mille vastuste põhjal uurisid nad Tallinna Reaalkooli 7.–12. klasside õpilaste lugemisharjumusi, eestikeelsete raamatute ja eesti kirjanike eelistusi ning teadlikkust eesti raamatu aastast.
Selgus, et koguni pool vastanutest teab, miks raamatuaastat tähistatakse. Kolmandik on sellest kuulnud, kuid ei tea, miks seda tähistatakse, ning oli ka õpilasi, kes pole raamatuaastast kuulnudki. Seega on oluline raamatuaastat tutvustada. 2025. aastal möödus 500 aastat esimese teadaoleva eesti keelt sisaldava trükise ilmumisest. Eestikeelse raamatu ja eesti kirjakeele suurt juubelit tähistati kaasahaaravate sündmustega: korraldati konverentse, festivale ja näituseid ning viidi läbi haridusprogramme. Raamatuaasta pidustused kestsid 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026. Palju põnevat infot ja lisalugemist leiab eesti raamatu aasta kodulehelt.
Millised on reaalikate lugemisharjumused?
Tuleb välja, et meie kooliõpilased on üsnagi usinad, järjekindlad ja pühendunud lugejad: lausa 9% vastanutest loeb raamatuid igal võimalikul hetkel ja 15% loeb iga päev. 32% loeb iga nädal ning sama suur osa iga kuu. Vastanute seas leidub ka tagasihoidlikumaid lugejaid: 11% loeb nii vähe kui võimalik. Tänapäeval on erinevaid viise raamatute tarbimiseks. Valdav enamus loeb raamatuid paberkandjal: õpilastele meeldib käes hoida ehtsat raamatut ning kuulda lehte keerates kõrvus mõnusat sahinat. Leidub ka üksikuid õpilasi, kes eelistavad audioraamatuid ja e-raamatuid. Audioraamatud on hea lahendus kiireteks päevadeks, kui raamatut lugeda ei jõua, mil aga teiste tegevuste ajal kuulata jõuab. Samuti sobivad audioraamatud kuulamiseks pärast rasket koolipäeva, kui silmad vajavad puhkust.
Reaalikate lemmikuks kirjandusžanriks osutus fantaasia.
Paljudel vastajatel oli mitu lemmikžanrit. Peale fantaasia loetakse meelsasti ka romantilist ja teaduslikku kirjandust, krimi- ja õuduskirjandust ning elulugusid, biograafiaid ja eneseabiraamatuid. Eraldi toodi välja ka seiklus- ja maailmakirjandus, kaasaegne ilukirjandus, ajalooline kirjandus ja mütoloogia. Huvi erinevate valdkondade vastu näitab reaalikate mitmekülgsust ja laia silmaringi. Kolmandik õpilastest peab meeles ütlust „ Ära hinda raamatut kaane järgi“ ning valib raamatuid sisukokkuvõtte põhjal. Neljandik leiab inspiratsiooni internetist ja sotsiaalmeediast – skrollimise käigus võib avastada igasuguseid huvipakkuvaid lugemissoovitusi. Raamatu valimisel saadakse abi ka sõpradelt või pereliikmetelt. Mõni valib raamatut autori ja mõni kohustusliku kirjanduse nimekirja põhjal kirjandusõpetaja sunnil. Raamatute valimisega õpilased igatahes jänni ei jää.
Viimasena esitasime õpilastele ka ühe mõtlemapaneva ja meeliköitva küsimuse:
kas Sa pigem loeksid 5000 raamatut ühes päevas või ühe raamatu 5000 päevaga. Oletasime, et vastuseid võiks tulla umbes pooleks, kuid siiski leidus mõnevõrra rohkem neid, kes loeksid 5000 raamatut ühes päevas. See tulemus näitab, et reaalikad on väga teadmishimulised, naudivad raamatute lugemist ning eelistavad omada suurt lugemust. Loeme uhkusega eestikeelseid raamatuid ja peame meeles raamatuaastat!
Ei tea, mis raamatut järgmisena lugeda?
Siit leiad eesti raamatu aasta lõpetuseks oma koolikaaslaste eesti autorite raamatute soovitusi. Loodame, et huvi eesti kirjanduse vastu ei rauge!
A. Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“
A. Kivirähk „Rehepapp“
J. Kross „Wikmani poisid“
A. H. Tammsaare „Kõrboja peremees“
A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ I osa
I. Hargla apteeker Melchiori sari
I. Tomusk „Kolmanda A kriminalistid“
M. Karu „Nullpunkt“
A. Mälk „Õitsev meri“
H. Nõu „Pea suu!“
B. Sootak „Viimane hingelind“
K. Ristikivi „Inimese teekond“
U. Vadi „Ballettmeister“
M. Laurik „Grathelia“
S. Henno „Elu algab täna“