Mööda põlve kandunud viisid ja sõnad segatud tänapäevaste artistide loominguga – see ongi kaasaegne pärimusmuusika! Edaspidi nimetan seda siin lihtsalt pärimusmuusikaks. Võrreldes muude eestikeelsete muusikažanritega paistab pärimusmuusika minu jaoks silma oma loitsulikkusega. Laulud suudavad minus tekitada nii ülimalt kurbi kui ka helgeid emotsioone.
Olen eesti pärimusega olnud seotud juba väga väiksest saati. Mõned regilaulud või valsid on mul alati esitusloendis olnud. Minu esimene etnokontsert oligi Curly Stringsi üks esimesi esinemistest aastal 2015, aasta pärast seda kui ilmus nende esimene album „Üle ilma“. Sellest on nüüdseks saanud Curly Stringsi tugev raudvara. Kuula palu „Üle ilma“ ja „Kättemaks“. Esimene on lõbusa meeleoluga, seda on ülimalt tore kaasa laulda. Kutsub kohe kaasa liigutama. „Kättemaks“ on albumipaladest kõige kantrihõngulisem – lugu räägib sellest, kuidas ühe paari vahele on keegi kolmas tulnud. Tuleb välja, et ka keegi neljas ja viies ja… Klassikaline naisartisti poolt lauldud kantrilugu. Bändi uuematest lugudest soovitaksin „Mind nad kätte ei saa“. Tegu on rahuliku, kuid kurvameelse looga. Mulle meeldib, kuidas lugu muutub aina võimsamaks. Laul kõneleb ühest tüdrukust, kelle kogu pere peale tema enda on küüditatud. Üldiselt on Curly Stringsi keelpillide kooslus ja Eeva Talsi imeline hääl perfektne nii sumedateks suveõhtuteks kui ka külmadeks talveõhtuteks.
Mulle on aga kõige südamelähedasem meie rahvusvaheliselt tunnustatud pärimusmuusik Mari Kalkun. Võrreldes Curly Stringsi ameerikalike pillivõtetega jääb Mari oma loominguga rohkem Eestile truuks. Ta laulud on enamasti saadetud klaveril või erinevatel kanneldel, ta esineb enamasti üksi. Mari Võrust pärinevate juurte tõttu on ka tihti ta laulusõnad murdes. Ta kirjutab ka tihti viise eesti luuletajate loomingule, näiteks Bernard Kangro või Marie Heibergi sõnadele. Tema tuntumad laulud on „Mõtsavele mäng“ ja „Hommikuvalge“. Esimene pala on inspireeritud metsavendadest ja kuidas nende elu metsas oli. „Hommikuvalge“ on imekena viisi ja tähenduslike sõnadega. Mari kirjutas laulu oma vanaisa matusteks. Artiklis Õpetajate Lehele rääkis ta nii: „Pärimuskultuurist teame kommet panna inimesele hauda kaasa panuseid – asju, mis on olnud elus tema jaoks olulised ja mida tal ka teispoolsuses vaja läheb. Oma laulus paningi vanaisale kaasa seebi ja saunaviha, kindad, et ta käed ei külmetaks. Panin isegi natuke tubakat, sest vanaisa oli 60. eluaastani kirglik suitsetaja. Ja muidugi hõberaha, milleta ei pääse teisele poole jõge.“ Usun, et see laul on lisaks ilusale meloodiale saanud üheks populaarsemaks, sest see aitab kuulajatel oma lähedaste kaotamisega toime tulla. Mari kõige uuemast albumist nimega „Õunaaia album“ on mu lemmik „Elukoor“. Laul on lootust andev, tuletab meelde, et kui mõni asi ei tule kohe üldse välja, siis sa pead ikkagi edasi liikuma ja küll need head ajad ka tulevad. Hing tunneb end rahus.
Kui viimased kaks on muusikat teinud juba üle dekaadi, siis Duo Ruut on natukene noorem tegelane etnomuusikamaastikul. Duo koosneb kahest sõbrast, kes mängivad kahekesi ühe kandle taga. Nad kasutavad ühte kannelt tõesti nii otstarbekalt kui võimalik – näiteks mängitakse kannelt trummipulkadega. Duo hääled moodustavad kauneid harmooniaid, enamus laulud on regilaulu vormis. Nende esimene album „Tuule sõnad“ ilmus 2019. aastal. Albumi kuulatum lugu on muidugi nimilugu „Tuule sõnad“. Pean üldsusega nõustuma, tegu on kauni ja meeldiva looga. Mulle endale meeldib aga rohkem „Huiked“. Pala põhineb ungari rahvaviisil, mis on tõlgitud eesti keelde. Huiked ise olid otstarbekad ka Eestis ja neid kasutati üle orgude, laante või metsade üksteisega suhtlemiseks. Põhimõtteliselt on need väga kõrged karjumised, et hääl ikka kostaks. Duo loos on huiked mitu oktavit madalamale toodud, et nendest saaks kuulatav pala.
Eestlaste tehtud pärimusmuusikaga võib täiesti rahul olla. Usun, et midagi leidub igale maitsele. Vaadates lisaks puhtale etnomuusikale ka pärimusmuusikute koostööde poole. Nii on sündinud NOËPi album „folktonic“, milles NOËP on remiksinud tuntumaid rahvamuusika laule (ka osad ülalpool mainitud ;)) temale omases võtmes. Pärimusmuusika kuulamine peaks põhinema emotsioonidel – olgu see mõne tunde tugevdamiseks, mõtete mujale ajamiseks või millegi kindla tundmiseks. Kõike on, ma luban.
Kirke Koni 139B