jõulud, jõulud
kuuselõhn ja küünlavalgus
klaasikillud
autovargus
neid ridu lugedes
mõtlen millelegi muule
niisama mõtteid mõlgutades
ma hammustan huulde
oh kuis igatsen suve
sooja päikest
taevas polnud tume
mere kahin
suveööd röövisid mult une
rahulikult
uduvihm, soe, ammune
nii kiiresti
tuli mõni kargem tuuleiil
pritsis liiva näkku
mõni päiksekiir
soojendas karulauku
karge põhjatuul tõi lume
hommikul tume
õhtul sume
taevas on põlvini, peatume
Mats Mustamäelt
Väljas on külm
Õues on pime
Sündimata lubatud jõuluime
Akna taga mingid tüübid
piiluvad mind päeval-ööl
Hindavad nad minu headust
kui ma magan, kui ma söön
See'n neist üsna kahtlane
Mis neil minust vahtida
Kõik juba essast detsembrist saati
Ootavad mingit ninakat taati
Kes tahab, et salmi me loeksime koos
Aga kinki, mis tahan, ta iial ei too
Ebatervislikku toitu
Täis on terve pidulaud
Raadios ainult halvad laulud
Oh, kui kutsuv tundub haud
Sugulastest on mul kama
Lõppeks vaid see jõulujama
Liis
Lumehelbed ründavad
kätte taaskord jõudnud jõulud.
Ehted, tuled pimestavad,
kuid mina neid ei palunud.
Ei tahtnud saada külmi ilmi,
piparkoogipuru laual.
Pigem lootsin õues plussi,
kätte jäätist suurel hulgal.
Vist osadele tõesti meeldib
see periood, kui kummaline.
Näen viieaastast, kes veerib,
kõrval jõulutaat, nii punane.
Miks need jõulud saavad kiitust,
ma selles vastust ei näe.
Siiski austan rahva arvamust,
ning ütlen, et see vale.
B.H.R
Lumi sajab
Tümps tümps tümps
Jõuluvanal ilus müts
Võtan kaika
Tümps tümps tümps
Nüüd on minul ilus müts
Kaak
Kakao mu käes,
lumi mu ümber, kas näed?
Üle pika aja tunnen rõõmu, kakao sõõmu.
Ammu pole olnud õnnelik
see tunne on nii valelik
#mittemarieunder
Oskar Pukk 139A