NB! Loetu võib olla fiktiivne, palume klassijuhatatel mõistvalt suhtuda.


12.A

Erki ja majoneesi intsident.


Ühel veebruarikuu õhtul käisin ma paari klassivennaga filmimas kaadreid vene keele filmi jaoks. Esimestes võttepaikades kulus meil parajalt kaua aega ning viimasesse kohta jõudsime alles kell 23.00. Klassivend, kelle majakesega tegemist oli, andis alles seal teada, et seal pole kütet, kuid olude sunnil polnud meil muud valikut, kui mitu tundi talvise külma käes veeta. Jubs hoonesse astuses tervitas meid suur auk laes ning iga toaga muutusid olmeolud aina hullemaks. Tunnelistseenide filmimiseks pidime kasutama pisikest sahvrit köögi põranda all**, elutoas polnud ühtki mööblieset, mis oleks toodetud viimase poole sajandi jooksul ning sealse peldiku kirjelduse jätaks siit välja, kuna sellist teksti ei lubataks niikuinii Reaali Poisis avaldada. Kui elutoa nurgas poleks olnud tuulekella, mis kõigutades õrnalt tilises, oleksin ma uskunud, et maailmast on igasugune ilu kadunud ning me oleme põrgusse sattunud. Igatahes suutsime me talvejopesid kandes ja ohtralt teed juues oma kaadrid üles võtta. Pärast mitmetunnist piinlemist jõudsime koju alles pärast kl 4 hommikul. Loodan kogu südamest, et selline olukord mu elus ei kordu.


10. klassis saatsime Turulinnale sportimise väljavõtte asemel „sportliku sisuga tiktoki“, mille peale palus ta meil ikka 2 m vahet hoida.


Progepets rebis jõulupeo esitluse ajal särgi seljast, et paljastada teine, identne särk.


Üritasin riigikaitselaagris lompides läbi imbunud varbaid soojendada, pannes sokid telgis oleva ahju peale soojenema. Sokkidesse kõrbes auk, jalad olid veel märjemad kui enne ning lahkusin riigikaitselaagrist kerge trenchfoot’iga.


Ma olen garderoobis rohkem veipinud kui ma olen seal jalanõusid vahetanud.


Tartu reisi ajal käisime Tartu Ülikoolis maailma kõige igavamat loengut kuulamas. Kuna igasuguse magamise, telefonist meelelahutuse hankimise ning niisama igavlev välja nägemise peale tulistas Martin Saar meile kolmkümmend vihast laserpilku, hakkasin sel hetkel lõpuks hindama meditatsiooni. (Mõni teine mängis samal ajal hr Saarega distantsilt kivi-paber-kääre, võitja ei selgunud.)


Valgehobusemäe reisil sai öise seikluse jooksul kõigepealt trepist alla kukkuda ja seejärel suusamäest alla rullida. Järgnes väga sümpaatne külakuhi.


Koolipäeva jooksul levis jutuke, et Woltis saab kampaania raames Rimist tellida 7 euro eest niisama tasuta asju kaasa arvatud alkoholi. Eks me siis ootasime kõik järjest oma kullereid kooli ees.


Vanemuise suvine klassipidu oli silmiavav.


12.B

10. klassis sai Imre Saksale kingitud aulas raamitud polosärk koos vastava tseremooniaga


Saan kogemusest öelda, et kaks kultuuripäevikut ühe õhtu jooksul tugevale neljale teha on täiesti võimalik.


Pärast ühte klassireisi võtsime Airbnb, mis oli umbes 20m² ja mahutasime sinna rahulikult 40 inimest


Vanadel headel aegadel kui jumalate juures ööbimine oli lubatud ja me ise rebased olime ärkasime jumalatega üles ja otsustasime putru keeta. Pudru sisse pandi suurest väsimusest suhkru asemel rohkelt soola. Kõik puder söödi ikkagi ära


Peale (ma arvan, kuid pole enam oma mälestustes kindel) reisi Pärnusse koos Anu Kellaga, võtsime me klassiga väikese Airbnb korteri, mis asus keldrikorrusel (pidage meeles, et korter oli väiksem kui 55m2). Omanikuga suheldes ütlesime talle, et teeme väikse koosistumise kauaaegsete sõpradega ja kokkame koos. Ta veel muretses, kas meil ikka kõik nõud jne on olemas, aga little did she know, et meid tuli sinna korterisse 10 inimese asemel pigem kuskil 30 (ka meie jumalad). Ise arvasime muidugi, et olime ülikavalad ja pääsesime puhtalt, kuid hiljem tuli välja, et klassiõele, kes korteri rentis, kirjutas omanik hiljem, et ta ei saa aru, kuidas see klassiõde 100-pealise lohe taltsutamisega nii oskuslikult hakkama sai ning tänas jootraha eest, mida lubas meeles hoida, kui okset koristama läheb :) Seega tuli välja, et nii kavalad me siiski polnud ja omanikul olid väljas kaamerad ehk ta oli täpselt teadlik sellest, mida me korda saadame.


Riias tõmbas mr. president kardina puruks ja pidi pärast sellest aru andma. Ta ütles, et see ise kukkus ja siis vastati, et „meil kukuvadki need vahepeal“.


Armini 13 sünnipäev.


Kurgjärve: Mia ja Hanna hoidsid Erikut ja Meelist tegevuses, et ülemise korruse brigaad saaks rahulikult juuksed ja pinnad pestud. [TSENSEERITUD] proovis avada punase veini pudelit – pool lendas voodisse. Põšno kaotas kelgutades saapa ära.


Riigikaitselaager: noorkotkas hakkas peaaegu nutma kui Hardi ta maha tõmbas, ma hakkaks ka.


Talts küsis Indrek Vahurilt tunnis: "Kas sa oled mingi issi või?"


Järjekordne lõbus lugu Riia reisist on selline. Juba üsna hilisel õhtutunnil hakkas helisema tüdrukute toa telefon ja helistati alt vastuvõtust. Mees rääkis heas inglise keeles, kuidas naabrid on teinud noise complainti, kohale on kutsutud ka klassijuhatajad ja paluti kohe alla minna. Kuna reis toimus 10. klassi päris alguses, siis suurest ehmatuses jooksimegi klassiõega kiirest alla ning üritasin valvelaua naisele selgeks teha, et süüdistus on alusetu ja me pole lärmanud. Töötaja vaatas meile väga segaduses näoga otsa ja küsis, millest me räägime. Tuli väja, et hotellis ei olegi ühtegi meestöötajat. Tol hetkel mõtlesin, et kujutan juba asju ette ja hakkan vaikselt hulluks minema. Tuppa tagasi jõudes olid klassivennad naerust kõveras ning seletasid meile, et tegid väikse prank calli ega eeldanud, et me seda kõne tõsiselt võtame. Aga sellega õhtu veel ei lõppenud…


Jäin oma uurimistöö kaitsmisel magama ja ärkasin õhtupoolikul selle peale, et mind oli paar tundi tagasi kõnest välja visatud. Kuidagi sain ikka 100 punkti..


12.C

Distantsõppe ajal istusime 24/7 klassiga discordis, hommikul esimese tunni ajal läksime sisse ja peale tunde mängisime ööni välja Minecrafti.


Distantsõppe ajal magasid öösel 4 h, sest mängisid discordis meekidega ja siis hommikul esimesse videotundi läksid läbi telefoni oma voodist, panid tunni käima ja jäid magama. Tihti juhtus see, et kui üles ärkasid, siis olid ainuke, kes on veel kõnes või karjub Reivo Maasik sinu peale, et "Kas oled magama jäänud?!"


Ühes videotunnis muutis osa inimestest end ujujateks, pannes ette ujumisprillid ja taustaks mere.


Meenub see kui Imre 10. klassi rebastenädala kolmapäeval kaotas ühe oma botase ära ja taarutas keset tänavat, otsides oma botast.

Lõpukell / Allikas: Paul Nurk 137A