Esmakordselt Ameerikasse astudes võib tunduda, nagu oleksid sattunud täiesti teise maailma. Alates sõbralikust small talk’ist kuni ameeriklaste tipikultuurini – USA võib eurooplastele tunduda võõras või koguni imelik. Uurime lähemalt, mida uut ja šokeerivat kohtasid reaalikad reisil Virginias.
- märtsil pakkisid viis reaalikat oma kohvrid ja asusid USA poole teele. Juba 15 tunni pärast astusidki nad kambaga Lufthansa lennukist ehtsale Ameerika pinnasele. Esimene asi, mis meid suures Washingtoni Dullesi lennujaama seinal tervitas, oli hiigelsuur USA lipp. Ja niipea, kui kõik reaalikad passikontrollist (õnneks) muretult läbi said, ootasid meid teisel pool ust uued vahetuspered järgmiseks kümneks päevaks. Igale õpilasele oli tehtud enda nimega plakat. Jah, täpselt nagu filmides!
Kohe lennujaamas sain oma esimese kultuurišoki: Starbucksi kohvitopside suurused. Olen käinud küll erinevates Starbucksides üle Euroopa, kuid pole kunagi näinud NII massiivseid kohvitopse. Tavaliselt on Starbucksides valikus väike (tall), keskmine (grande) ja suur (venti), kuid USA kohvikutes saab osta ka trenta suuruses jooke, mis mahutavad ligikaudu liitri jagu vedelikku. Kui hakkasin joogi eest maksma, oli see kallim, kui algselt arvasin. Seda põhjusel, et Ameerikas lisatakse maksud sildil märgitud hinnale ning toote tegeliku hinna saab teada alles kassas.
Juba samal päeval sain ka oma teise kultuurišoki. Nimelt kohtab iga nurga peal Ameerika lippe. Need ripuvad majade küljes (mitte ainult tähtpäevadel, vaid igapäevaselt), kaubanduskeskustes ning kõige suuremaid lippe kohtab auto müügisalongide parklates. Need lipud on massiivsed! Üks päev sõitis meist mööda suur kastiauto, mille küljes lehvis USA lipp. Vot nii patriootlikud on ameeriklased!
Ka USA koolielu ja -reeglid erinesid Eesti omadest. Koolis ei olnud kohustuslikku koolivormi. Nad võivad kanda igasugust riietust, alustades spordiriietega ja lõpetades pidžaamaga. Samuti võivad lapsed kanda väga lühikesi pükse, plätusid, mütse, nabapluuse ja muud sellist. Koolipäeva jooksul ei tohi turvalisuse mõttes koolimajast väljuda ning sisse saamiseks peab kaks korda kella helistama ja läbi mitme lukustatud ukse saama. Rääkides koolitoidust, siis on see tegelikult üllatavalt hea! Ameeriklased korduvalt hoiatasid, et nende koolitoit on halb, kuid meile kui reaalikatele see küll maitses. Samas oli toit väga rasvane: ühel päeval serveeriti lastele friikartuleid ja õlis paneeritud pitsaampse. Lisaks on kõik ühekordseks kasutamiseks: salat on eraldi plasttopsis, süüakse plastkahvlitega, õunad ja porgandid on eraldi kilepakendites ja nii edasi.
Walmartis olid kõikide toodete kogused erakordselt suured, kuid väga odavad. Näiteks kõndisin kommiosakonnas ringi ning nägin, kuidas Reese's Cupi kommipakki (60 tükki pakis) müüdi 15 dollari eest. Eestis maksab juba üks Reese's Cup kaks kuni kolm eurot! Samuti maksis suur tops Ben and Jerry’s jäätist neli dollarit (Eestis maksab see üheksa eurot…). Tuleb nentida, et sibulad olid hiiglaslikud. Need olid peaaegu sama suured kui minu pea.
Eestis kutsutakse kastiautosid (ingl k trucks) ameerika autodeks ning põhjusega, sest need olid kõikjal. Ka minu vahetusperel oli üks kastiauto, millega ringi sõitsime. Tõepoolest, USA-s saab punktist A punkti B vaid autodega. Esiteks, Ameerikas ei eksisteeri kõnniteid. Mõnes väiksemas külas on majade ees kõnniteed, aga need lõppevad järsku ära. Teiseks on vahemaad väga pikad. Sõitsime autoga lähimasse poodi ca 30 minutit ning kooli 20 minutit. Kõndides ei jõuaks selle ajaga USA-s kuhugi.
Kiirtoidukette on Ameerikas mustmiljon. Kusjuures kõige kuulsamad kiirtoidukohad leiab USA-s tihtipeale üksteise kõrvalt, sest need on ehitatud kõik ühte rajooni. Seega, kui sõitsime Chipotle’ parklasse, olime ümbritsetud veel Dunkin’ Donutsi, kolme Starbucksi, Chick-fil-A kui ka IHOP-iga. Kiirtoidurestorani sisenedes märkasin kohe, et menüüst on iga eine juurde lisatud ka kaloraaž. Rääkisin sellest ka oma vahetusisaga, kes ütles, et see olevat viimastel aastatel tekkinud. Kiirtoit on üsnagi normaalne osa ameeriklaste igapäevaelust. Vähemalt üks kord päevas süüakse kodust väljas ja kuna kiirtoit on odav, siis on see eriti populaarne.
Kümne päevaga sai USA-s selgeks, et tõesti kehtib ütlus „the bigger, the better”. Kui plaanite USA-sse minna, tuleb teil vaim valmis panna, sest autode ja kiirtoidukettidega elustiil on täiesti omaette nähtus. Soovitan kõigil seda ka oma silmaga näha ja kogeda!
Ida Sofia Fromm 141.b