Henri Mugur 144.a
Üks õpilane astub hommikul kodust välja ja on paari sammuga koolis. Teine agatõuseb vara, et jõuda bussile, mis viib ta järgmisele bussile, mis viib ta lõpuks kooli – kokku üle tunni. Mõlemad istuvad seejärel samas klassiruumis. Kas koolipäev on ikkagi kõigi jaoks ühepikkune?
Kust me tuleme?
Ma ei usu, et see kellelegi üllatus on, et pea kaks kolmandikku reaalikatest elab Tallinnas – ega me ilmaasjata Tallinna Reaalkool pole. Esindatud on ka pea kõik Tallinnat ümbritsevad vallad – kas on vabatahtlikke, kes Loksalt kooli tahaks tulla? Enim vastajaid väljastpoolt Tallinna on Viimsist, Harkult ja Sauelt: igast ühest umbes 7%. Mõni üksik elab igapäevaselt lausa väljaspool Harjumaad. Seejuures tahaks välja tuua meie koolikaaslaseid, kes Märjamaalt igapäevaselt kooli tulevad. Tallinna linnaosadest on kõik esindatud, kuid ka siin on näha mustreid. Veerand Tallinnas elavatest reaalikatest elab Pirital, Tallinna kõige väiksema elanike arvuga linnaosas. Järgmised on Kesklinn ja Nõmme, kus elab vastavalt 12,1% ja 11,6% reaalikatest. Huvitav on veel see, et Tallinna kõige elanikerohkematest linnaosadest Lasnamäelt ja Mustamäelt on vaid üksikuid vastajaid – kokku on neist kahest 2% reaalikatest, olgugi et seal elab pea pool Tallinna elanikkonnast.
Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.
Aga kuidas jõudis Arno koolimajja? Erinevalt tänapäeva noortest veetis Arno enamik kooliõhtuid koolis, aga mainitud stseenis saabus ta arvatavasti hobuvankriga. Reaalikate hulgas pole aga see liikumisvahend kahjuks moes. Tugev enamik meist (85%) kasutab liikumiseks ühistransporti. Sellele järgnevad autoga (45%) ja jalgsi (38%) liikumine. Jalutamine on levinuim kooli ümbruses (Kesklinnas) elavate inimeste puhul. Tubli 8% vastanutest kasutab ka jalgratast või muud kergliikurit. Mõni üksik kasutab ka mopeedi. Kui teil on terane silm, siis võite märgata, et protsentide summa on üle saja, kuid andmete kogumine on omamoodi kunst – küsitluses sai mitu vastust korraga märkida. Kaks kolmandikku reaalikatest liigub kodust kooli ja sealt tagasi sama liikumisviisiga, kuid need, kes seda ei harrasta, liiguvad arvatavasti autoga kooli ja sealt bussiga tagasi või vastupidi.
Aeg on raha (või uni)
Vastustest joonistub välja loogiline trend: mida kaugemal elatakse, seda kauem kulub kooli jõudmiseks. Näiteks kulub kesklinnas elajatel alla viieteist minuti aga mõnel Tallinna ümbruskonna valla elanikul lausa üle tunni. Samuti paistab, et olenemata Tallinna linnavalitsuse proovimistest luua liiklusummikuid, on autoga siiski kiirem kooli liikuda kui ühistranspordiga. Eriti paistab see välja väljastpoolt linna tulijatel. Näiteks kulub Harku vallast autoga tulemiseks 15–30 minutit, bussiga lausa 45–60 minutit. Omamoodi statistika oleks võrrelda tundi hilinemisi ja aega, mis kooli tulemiseks kulub, sest mul on suur kahtlus, et üle tänava elavad õpilased jäävad kuidagi kõige rohkem hiljaks.
Ühistranspordi kasutus
Vähe on reaalikaid, kes ühistransporti ei kasuta. Üle poole reaalikatest kasutab ühistransporti mitu korda päevas ja veel veerand vähemalt korra päevas. Peamiselt kasutatakse busse (81%), aga ka tramm ja rong on kasutuses (mõlemad umbes 8%). Näha on piirkondlikud eripärad. Näiteks kasutavad kesklinlased ja põhjatallinlased rohkem tramme ning Nõmmelt, Sauelt ja Keilast tulemiseks on rong laiemas kasutuses.
Kuivõrd erinevad meie koolipäevade algused ka poleks – üks jalutab, teine sõidab üle tunni ning kolmas äkki lendab –, lõpetame me siiski ühes ja samas kohas. Aga kas ja kui palju see päriselt meid mõjutab? Ja kas see on üldse asi, mille peale me peaks mõtlema – või on see lihtsalt osa reaalikas olemisest?