Kaisa Helena Luts 142.c
On lõpuks kätte jõudnud talv,
seisan põlvili ma lumes.
Kapist leitud on iga müts ja sall,
varem lund vaid nägin unes.
Peas tihti mõtted keerlesid.
Kus lumi? Kus küll pakane?
Ma unelmates ekslesin,
ei olnud üldse pahane,
et talv nii väga aegaviitvalt,
vaevaliselt saabus,
sest äkitselt nii õige lihtsalt
sai temast ka reaalsus.