Praegustel päikselistel kevadpäevadel vallutavad õpilaste mõtteid peamiselt kas järjest lähenev uurimistöö tähtaeg, juba varsti saabuv arvestuste nädal või sügav soov püüda päikesekiiri kooliseintest eemal. Sootuks võib ära ununeda mugav kodune diivan, millele laskud tavaliselt koos oma vanemate ja snäkikausiga ning vaatad ära „Aktuaalse kaamera“ uudised. Siiski, ole mureta, sest meie oleme võtnud just sinu jaoks kokku kõige olulisemad uuendused nii sise- kui ka välispoliitikas, et teadmatuse viljad poleks seekord sinu kanda.

Müncheni julgeolekukonverents 

Müncheni julgeolekukonverents on üks olulisemaid kaitseteemalisi foorumeid maailmas. Esimene konverents toimus 1963. aastal ning 2017. aastast on konverents toimunud hotellis Bayerischer Hof. 2025. aasta konverents toimus muutuste keerises: Euroopa Liidul on uus parlament ja peatselt toimuvad Saksamaa parlamendi ehk Bundestagi valimised. 

USA asepresidendi J. D. Vance’i kõnest oodati Ukraina sõja ja Venemaa agressiooni konstruktiivset adresseerimist, kuid tulemus oli hoopis teine. J. D. Vance väitis, et Euroopa on ise oma suurim vaenlane ning aeg on hakata ise oma julgeolekusse panustama – Ameerika peab suunama oma tähelepanu mujale ning Euroopa peab ka ise hakkama saama.  

Euroopa julgeolek on suuresti üles ehitatud USA toetuse peale, kuid praeguse seisuga tuleb hakata strateegiliselt autonoomiat arendama. Lisaks toodi Münchenis välja ka autonoomia digivaldkonnas, infoturve, andmekaitse ja ohutud kommunikatsioonisüsteemid, mis kõik peaksid olema Euroopa Liidul prioriteetide nimekirja tipus. 

Valimised Saksamaal

Saksamaa sisekoguprodukt moodustab Euroopas suurima osa. Saksamaal on rohkelt mõjuvõimu Euroopa Liidu majandus- ja julgeolekupoliitikas, mis mõjutavad meid otseselt. Näiteks on Eestis rohkelt ettevõtteid, kes peamiselt keskenduvad rahvusvahelistele turgudele, kaasa arvatud Saksamaale, mis tähendab, et Saksamaa majanduse langedes kukub mingil määral ka Eesti majandus. 

Bundestagi valimised toimuvad iga nelja aasta tagant ning seal antakse kaks häält. Esimese häälega valitakse valimisringkonna kandidaat, mis tagab liiduvabariikide võrdse esinduse. Teise häälega valitakse erakonnad, mis määrab enamiku Bundestagi istmetest.  

Lahkarvamusi tekitava 2025. aasta valimiskampaaniaga paistis aina rohkem silma Saksamaa paremäärmuslik partei AfD (ingl Alternative for Germany). AfD on 2013. aastal asutatud esimene paremäärmuslik partei peale teist maailmasõda. Partei peamiseks strateegiaks on kujunenud noorte sihtgrupi mõjutamine läbi paremideoloogiliste ideede. Saksamaa on oma poliitiliste vaadete poolest päris killustunud: selgelt joonistuvad välja kunagise Ida- ja Lääne-Saksamaa piirid. Lääs hoiab pigem CDU ehk Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu poole, kuid ida on väga selgelt AfD ja nende ideoloogia poolt.

Valimised võitis CDU üle 14 miljoni häälega, Bundestagis said nad 208 istet. Sel aastal oli üle 40 aasta suurim valijate hulk, kuid tänavu on ka esimest korda vähem liikmeid parlamendis: kokku 630, valimiskünnis on endiselt 5%. Teisele kohale tuli AfD kümne miljoni häälega, mis andis neile 152 istet. Koalitsioon luuakse tõenäoliselt CDU ja sotsiaaldemokraatide vahel.

Saksamaal kehtib teise maailmasõja lõpust alates brandmauer’i ehk tulemüüri poliitika, mis tähendab, et parteid nagu CDU ei tee koostööd ühegi erakonnaga, mida peetakse äärmuslikuks. Selle tagajärjel ei kaasata AfD-d koalitsiooniläbirääkimistesse. Siiski on märkimisväärne AfD äärmuslike ideede mõjuvus just noortele, mis võib ka tulevikus kujundada oluliselt Saksamaa ning Euroopa poliitkliimat.

Mis toimub samal ajal Eestis?

Sisepoliitiliselt on Eestis pingelisemad ajad, kui üks tavakodanik võiks soovida. Riigis tehakse suuri ümberkorraldusi seoses energeetika ja valitsuskorraldusega. 

Energiajulgeoleku tähtsaimaks verstapostiks on kujunenud Balti riikide lahtiühendamine Venemaaga ühisest elektrivõrgust ning ühildamine Euroopaga. Taoline protsess võib olla kohati riskantne ning koos laia meediakajastusega, mis lisas tuld ühiskonnas valitsevale ärevusele, tekitas see rahva seas palju kahtlusi ja ebakindlust. See-eest pärast 9. veebruari, kui olime lõpuks ühendatud Mandri-Euroopaga, saime tunda rahumeelt kogu protsessi sujuvuse üle. Meie vastuvõtmist Euroopa energiasüsteemidesse näitas väga demonstratiivselt ka Balti riikide valitsusjuhtide ning Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni kohtumine Vilniuses, kus tähistati toimunud üleminekut.

Paaril järgneval nädalal jätkusid aga arutlused energiateemadel, kui valitsus esitles oma uut energiaplaani, mis sai tohutult palju vastukaja. Energiaplaani tagasiside oli varieeruv, kuid üks asi on kindel – plaan on väga (mõnede huvigruppide sõnul liialt) ambitsioonikas ning vajab täiendavaid investeeringuid nii riigilt kui ka eraettevõtetelt. Lühiperspektiivis loodetakse maismaatuuleparkide ja energiasalvestite peale. Tulevikuks kaalutletakse võimalusi meretuuleparkide ning potentsiaalselt ka tuumajaama loomiseks. Kuigi plaan sai üldiselt palju kriitikat ning mitmed asjaolud on lahtised, kujunes kõige vastuolulisemaks valitsuse otsus lükata tagasi 2,6 miljardi euro suurune investeering meretuuleparkide suunas. Otsus oli mitmete osapoolte jaoks aga põhjendamatu ning poliitilist vastutust nõuti kliimaministrilt Yoko Alenderilt. Korraldati umbusaldushääletus, mis kukkus läbi. Eesti energeetika tuleviku juures on palju küsimärke, kuid üks asi on kindel – valitsusel tuleb segadus klaarida ning jõuda lahendusteni, mis toetaks Eesti majandust ning parandaks energiahindu.

Valitsuses on kujunenud välja aga pinged Eesti 200, Reformierakonna ning Sotsiaaldemokraatide vahel seoses maailmavaateliste erinevustega energeetikas, kohalike valimiste hääleõiguses, maksunduses ja paljudes muudes teemades. Tsiteerides peaministrit Kristen Michalit: „Need piisad kogunesid sinna karikasse aja jooksul,“ ning erinevate vastuolude tagajärjel oli tekkinud koalitsioonis järjest kasvav lõhe. Viimaseks piisaks sai siseminister Lauri Läänemetsa soov eraldada miljardi euro väärtuses vahendeid ettevõtjatele välja jagamiseks. Nii siis arvatigi SDE koalitsioonist välja ning valitsus läheb täielikult ümberkujundamisele. See, milline hakkab uus valitsuskoosseis välja nägema, on märtsi teise nädala seisuga veel suuresti ebamäärane.

Meie maailm on pidevas muutumises ning tihtipeale on keeruline hoida end päevapoliitikaga kursis, kuid selle aja leidmine on suure tähtsusega: haritud ja teadlikuks kodanikuks ei saa iseenesest. Sel korral päästab teid välja Reaali Poiss, kuid edaspidi soovitame soojalt oma kodudiivanil „Padjaklubi“ vaatamise asemel siiski „Aktuaalne kaamera“ peale panna.

Eleen Alamäe 142.a

Karl Erik Kirss 142.c