Ell Juhani 144.b

Mis võiks olla ühist viineril ja radiaatoril? Ehk mitte midagi? Kuid siiski, mõlemad on rahvakeelsed nimed lõõtspillile. Nimi viiner tuleneb sellest, et lõõtspille valmistati Austrias Viinis. Kirikuisad kutsusid lõõtspilli põrguoreliks, kuna neile ei meeldinud pillimänguga kaasnevad lorilaulud. Esimene lõõtspill valmistati Saksamaal 19. sajandil. Selle eelkäijaks on suupill, mis on sarnase põhimõttega. Eestisse jõudsid lõõtspillid 19. sajandi keskpaigal meremeeste ja kaupmeeste poolt. Esimene kirjalik teade lõõtspilli kohta Eestis pärineb 1886. aastast Virumaalt. Eesti tuntuim lõõtspillimeister oli Võrumaal elanud August Teppo, kelle järgi kutsutakse pilli ka Teppo pilliks. Tänaseks päevaks on säilinud Eestis umbes 40 August Teppo poolt valmistatud pilli. Järgnevalt tutvustame viit Eesti kollektiivi, kelle instrumentide hulgas on ka lõõtspill.

Väikeste Lõõtspillide Ühing

Liikmed: Marko Matvere, Raido Koppel, Joel Sarv, Erkki-Kalle Esop, Aivar Vassiljev ja Sander Udikas

Tuntud lood: „Kolmas kell“, „Grand Marino“ ja „Väike neid“

36 aastat tagasi ostsid Marko Matvere, Raido Koppel ja Joel Sarv endale väikesed lastekarmoškad ning 1995. aastast alates on tantsulugusid mängitud nii siin kui seal. Pärnus sündinud sõprade koosmäng on vallutanud paljude eestlaste südamed. Tänaseks on välja antud 11 albumit ja lugematul arvul lugusid. 

Untsakad

Liikmed: Jaanus Jantson, Ilmar Kald, Margus Põldsepp, Jaanus Põlder, Marek Rätsep

Tuntud lood: „Truudusetu Juulia“, „Metsavendade laul“ ja „Kuldne õhtupäike“

Untsakad on rahvamuusikaansambel, mis loodi 1992. aastal Viljandis. Bänd alustas nimega Rahvastepall, kuid alates 1993. aastast kannavad nad nime Untsakad. Regilaulud, lorilaulud, lööklaulud, sõjalaulud ja The Pogues – nii kirjeldab ansambel oma muusikat. Untsakad on oma pikal tegutsemisajal välja andnud kümme albumit. Tegemist on koosseisuga, keda on lavalaudadel nähtud kõigil 33 Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Lõõtsavägilased

Liikmed: Margus Põldsepp, Rasmus Kadaja, Tobias Tae, Andres Eelmaa ja Ott-Mait Põldsepp

Tuntud lood: „Kui laubä õhta jõudis“ (Raadio Elmari aasta lugu 2018), „Kui mina ükskord noores eas, võtsin vana naise“ ning „Oma laulu ei leia ma üles“

Alates 2014. aastast tegutsenud kollektiiv sai alguse Karksi-Nuia Muusikakoolis. Üheteistkümne aastaga on Lõõtsavägilased andnud välja viis albumit ja mitmeid singleid. Lisaks on nad esinenud Eestis ja ka välismaal, näiteks Tenerifel, Saksamaal, Inglismaal ning mujalgi. 

Lõõtsanøøbid 

Liikmed: Juhan Koppel, Brait Pärnik, Andro Ojakäär, Kaupo Leon Õnne, Kaspar Jassik ja juhendajad Margus Põldsepp ning Rasmus Kadaja

Tuntud lood: „Margareeta“, „Korsaarilugu II“ ja „Emake kallike“

2024. aastal oma debüütalbumi „Mulk om iki uhke miis” välja andnud Lõõtsanøøbid on viis Mulgimaalt pärit tegusat poissi koos oma juhendajatega. Esinemistel võib näha nii lõõtspilli, karmoškat, elektri- ja basskitarri ning kuulata palju lõbusat laulu. Tänaseks on nad esinenud nii Viljandi Folgil kui ka teinud loo bändiga Vennaskond. 

Rüüt

Liikmed: Juhan Uppin, Jaan-Eerik Aardam, Maili Metssalu, Maarja Soomre

Tuntud lood: „Mina ja meri“, „Vihmakõnõ“, „Ilus ole“

2025. aasta laulu- ja tantsupeol „Iseoma“ kõlanud lood „Vihmakõnõ“ ja „Viski enne hommikusööki“ on tõenäoliselt tuttavad igale peolisele. Alates 2012. aastast tegutseva kvarteti poolt mängitavate pillide hulka kuuluvad lõõtspill, viiul, kitarr, kannel ja muud pillid. Ansambel toetub eesti pärimusmuusikale, luues tänapäevaseid versioone nii regilauludest kui vanadest pillilugudest. 2024. aastal oli ansambel Rüüt nomineeritud neljale Etnokulbile, millest pälviti kolm – aasta album, aasta artist ja aasta uusfolk artist.