Eestis on kohalikud omavalitsused ehk KOV-id elanikele kõige vahetum ja käegakatsutavam riigivõimu tasand. Kui Riigikogu arutab riigieelarvet, välispoliitikat või maksusüsteemi, siis KOV-i otsused jõuavad inimeseni igapäevasemalt. KOV-i ülesanded on seadusega paika pandud ja neid on märkimisväärne hulk: omavalitsus tagab koolivõrgu toimimise, korraldab lasteaedade töö, hoolitseb raamatukogude, spordirajatiste ja kultuurikeskuste korrashoiu eest. Samuti vastutatakse teede ja tänavate korrashoiu, ühistranspordi, prügiveo, elamu- ja kommunaalteenuste ning piirkonna turvalisuse eest. Sageli unustatakse, et ka sotsiaaltoetuste maksmine ja abivajajate aitamine on just KOV-i igapäevane ülesanne.
Kohalik omavalitsus ei ole pelgalt abstraktne struktuur, vaid reaalselt igapäevaelu mõjutav otsustustasand. Bussigraafik ei sobitu kohalike sõitjate vajadustega, koolis napib töötajaid või tänavavalgustus ei tööta – kõik need on küsimused, millega tegeleb kohalik omavalitsus. Seetõttu ei ole kohalik poliitika midagi kauget, vaid seotud otseselt noorte ja perede igapäevase eluga.
KOV valimiste korraldus
Kohalike omavalitsuste valimised toimuvad Eestis iga nelja aasta järel. Tulevased valimised leiavad aset juba sellel aastal 13.–19. oktoobril.
Valimisõigus on kõigil vähemalt 16-aastastel Eesti kodanikel ja ka neil, kes on Euroopa Liidu kodanikud ning kelle elukoht rahvastikuregistri järgi asub vastavas omavalitsuses. See tähendab, et enamikul meie kooli gümnaasiumiõpilastest on õigus hääletada ning seega oma kodukoha arengus kaasa rääkida. Võrreldes Riigikogu valimistega, kus valimisiga on 18 eluaastat, on KOV-i valimised noorte jaoks esimene võimalus ühiskonnaelus otseselt kaasa lüüa.
Hääleta saab traditsiooniliselt valimisjaoskondades, kuid alates 2005. aastast on Eestis võimalik anda ka e-hääli. See võimaldab valida kodust või isegi välismaalt, kasutades ID-kaarti, Mobiil-ID-d või Smart-ID-d.
Miks on hääletamine oluline?
Sageli võib jääda mulje, et poliitika on raskesti mõistetav, või et noorte häält ei kuulata. Ent just kohalikel valimistel on igal häälel suurem kaal. Kui Riigikogu valimistel jagunevad sadade tuhandete valijate hääled, siis KOV volikogusse pääsemiseks võib vahel otsustavaks osutuda mõnikümmend häält. Seetõttu on noorte osalus mitte üksnes sümboolne, vaid ka otseselt tulemusi kujundav.
Kohalik poliitika määrab, kui palju ressursse suunatakse haridusse, kas koolide infrastruktuuri uuendatakse, kuidas arendatakse huviharidust või milliseid spordivõimalusi pakutakse. Gümnaasiumiõpilased puutuvad nende otsuste mõjudega kokku iga päev: alates koolimaja seisukorrast kuni bussiliinide toimimiseni. Ka stipendiumite ja praktikavõimaluste rahastused sõltuvad sageli omavalitsuse otsustest.
Noorte osalemine valimistel annab selge signaali, et nende arvamus loeb. Noorte madala valimisaktiivsuse tagajärjel on poliitilistel jõududel vähem motivatsiooni arvestada gümnasistide ja tudengite vajadustega. Kui noored hääletavad, siis leiavad nende vajadused enam tähelepanu. See võib mõjutada otsuseid, mis puutuvad linna arengusse, jalgrattateede rajamisse või noorte osaluskogude toetamisse.
Millised on Eesti suurimate erakondade ideoloogiad?
IsamaaIsamaa on erakond, mis peab oluliseks rahvuslikke väärtusi, eesti keele ja kultuuri hoidmist ning tugevat riiki. Nende maailmavaade on pigem konservatiivne. Konservatiivsuse eesmärgiks on hoida traditsioone, harjumuspäraseid väärtusi ja hoiduda ühiskonnas liiga kiirete muutuste tegemisest. Näiteks võib Isamaa toetada peretoetuste suurendamist, et Eesti rahvaarv kasvaks, või riigikaitse tugevdamist, et meie vabadus oleks kindlamalt kaitstud. Septembrikuu seisuga kandideerib Tallinna linnapeaks Isamaa ridades erakonna esimees Urmas Reinsalu.
KeskerakondKeskerakond seisab sotsiaalse võrdsuse ja kõigi ühiskonnakihtide kaasamise eest. Ajalooliselt on erakonnal tugev toetus eeskätt venekeelsete elanike seas. Nende poliitiline ideoloogia on pigem tsentristlik: see tähendab, et nad tahavad leida tasakaalu vasak- ja parempoolsete ideede vahel. Igapäevaelus võib see tähendada näiteks maksupoliitikat, mille kohaselt jõukamad panustavad rohkem, et nõrgemaid toetada, kuid samas ollakse ka ettevõtluse suhtes avatud. Keskerakond on hetkel Tallinnas opositsioonis. Linnapeaks kandideerib erakonna esimees Mihhail Kõlvart (ametis ka aastatel 2019-2024).
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE)EKRE on erakond, mis toetab rahvusriigi ja traditsiooniliste väärtuste kaitset. Nende maailmavaade on parempoolne konservatism koos rahvuslusega. Nad panevad rõhku Eesti suveräänsusele. Erakond on skeptiline Euroopa Liidu suhtes ning soovib piirata sisserännet. Sellest tulenevalt võib EKRE eelistada otsuste langetamist pigem Eestis kui Brüsselis ja traditsioonilise peremudeli järgimist. EKRE on Tallinnas opositsioonis ning linnapeakandidaadiks on erakonna esimees Martin Helme.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE)
Sotsiaaldemokraatlik Erakond seisab võrdsuse ja sotsiaalse turvavõrgu toimimise eest. Erakonna maailmavaade on vasakpoolne ja sotsiaaldemokraatlik. See tähendab, et riik peaks aitama rohkem neid, kellel on raskem: näiteks toetama haridust ja tervishoidu, et need oleksid kõigile võrdväärselt kättesaadavad. SDE võib seista õpetajate ja meditsiinitöötajate palgatõusu eest ja tõsta jõukamate elanike maksukoormust. Erakonna linnapeakandidaat on Jevgeni Ossinovski, kes on sellel ametikohal ka praegu.
ParempoolsedParempoolsed on Eesti poliitmaastikku arvestades uus erakond, mille juured lähtuvad Isamaast. Nende ideoloogia on liberaalne parempoolsus. See tähendab, et nad toetavad vaba turumajandust, uuenduslikku majanduskeskkonda ja väiksemat riiklikku sekkumist inimeste ellu. Nasd võivad seista selle eest, et ettevõtlusega kaasnev maksukoormus oleks väiksem, et noored ettevõtjad saaksid kergemini oma äri alustada. Samas rõhutatakse ka isiklikku vastutust: igaüks peaks saama ja suutma ise oma elu korraldada. Parempoolsed hetkel Tallinna linnavolikogus esindatud ei ole: erakond kandideerib KOV valimistel esimest korda. Linnapeakandidaadiks on erakonna esimees Lavly Perling.
Eesti 200Eesti 200 on samuti võrdlemisi noor erakond, mis soovib tuua poliitikasse „uue põlvkonna mõtlemist“. Nende ideoloogia on progressiivne liberalism. See tähendab, et nad väärtustavad uuendusmeelsust, avatust ja tulevikku vaatavaid lahendusi: näiteks digiriigi arendamine, haridussüsteemi uuendamine või kliimamuutustega tegelemine. Praktikas võib see tähendada, et Eesti 200 toetab paindlikumaid õppekavasid koolides või investeerib rohelistesse tehnoloogiatesse. Tallinna linnapeaks kandideerib Aleksei Jašin (praegune abilinnapea).
ReformierakondReformierakond on pikka aega olnud Eesti poliitikas üks juhtivaid jõude. Nende ideoloogia on liberalism, mis tähendab, et nad toetavad vaba turgu, ettevõtlust ja inimeste isiklike vabaduste hoidmist. Poliitiliselt on Reformierakond pigem parempoolne, kuid mitte konservatiivne. Igapäevaelus võib see tähendada madalamaid makse, mis soodustavad ettevõtlust, aga samas ka vabadust teha oma elus otsuseid ilma liigse riikliku kontrollita. Linnapeakandidaadiks on valitud Maris Lauri. Juulist saadik on Reformierakond Tallinnas opositsioonis.
Jan Hendrik Järvemets 142.c
Tau Sebastian Mölder 142.c