Swedbanki Tallinna Maraton on võimsaim jooksuüritus Eestis. Jooksjaid tuli kokku 93-st eri riigist ja igast Eesti maakonnast. Ametlikult avati üritus reedel, 12. septembril tervitusjooksuga. Kadriorus andis 2,6-kilomeetrisele distantsile stardipaugu president Alar Karis. Laupäeval ja pühapäeval sai läbida järgnevaid distantse: klassikaline maraton ehk 42,195 kilomeetrit, teatemaraton, poolmaraton, kümnekilomeetrine Tallinna Sügisjooks, Nike Noortejooks ja Limpa lastejooks, kuid linnas toimus veel muidki jooksuüritusi.

Enamik reaalikaid suundusid pärast vihmast ja väsitavat spordipäeva koju puhkama, kuid linna teises otsas said kokku ligi kolmsada sörkijat, et teha kõik koos Kopli vahel üks soojendusjooks enne maratoni nädalavahetust. Krulli kvartali remonditsehhis pakuti pärast Megasörki maitsvat pastat ning hiljem sai sörgiklubi logodega fännikaupa printida.

Mis üleüldse on sörgiklubi?

Vaikselt on igas Eesti otsas populaarseks saanud sörgiklubid, kus inimesed lihtsalt tulevad kokku ja jooksevad. Võib juhtuda, et just sinu kodu ümbruses saab igal nädalal üks, kaks või isegi kolm-neli korda nädalas kokku tore seltskond spordihuvilisi, kes koos kilomeetreid jooksevad. Nii mõnigi on tulnud klubi uudistama või lihtsalt teiste inimestega koos sporti tegema. Seltskond on reeglina sõbralik ja külalislahke.

Kopli Sörk, esimene sörgiklubi Eestis, tõi üleeelmisel talvel kokku just sellised inimesed. Paljud sörgiklubid tutvustavad ennast Instagramis lausega „Kõik on oodatud“. Arvestatud on kõigiga: valida saab sobiva aja, koha ja jõukohase jooksutempo. Ei saa mainimata jätta, et sörk toimub iga ilmaga ning aastaringselt. Algajatele on suunatud natuke naljaka nimega Tigude Mäss, kuid tihti on just see nädala populaarseim sündmus. Rohkem infot saab leida Instagramist sörgiklubide kontodelt ja Stravast vastava grupi alt. Lihtsalt otsi Instagramist „sörk“ ning leia sobiv klubi.

Laupäev algas poolmaratoniga. Start anti Falgi teel täpselt kell üheksa. Poolmaratoni läbijad said nautida Rocca al Mare, Kopli lahe ja Balti jaama ümbrust. Rada jõudis välja isegi vabaõhumuuseumini.

Sügisjooksu start ja finiš asusid samuti Falgi teel. Stardis tundus, et inimesi on tohutult palju ning viimased osalejad alustasid oma võistlust arvatavasti veidi rohkem kui kuus minutit peale esimesi. Osavõtjad said nautida elavat muusikat ning päikselist ilma. Rada kulges Koplis ja Kalamajas: möödus Krulli kvartalist, joosti läbi Volta ning ümber Lennusadama meremuuseumi hoone. Kalaranna tänaval elas jooksjatele kaasa Sky Plus koos naljakate plakatitega. Eelviimane kilomeeter kulges mööda Vana-Kalamaja tänavat. Joogipunktides olevad vabatahtlikud, rajasuunajad ja pealtvaatajad elasid samuti jooksjatele kaasa.

Sama päeva õhtul värvus vanalinn tihedalt neoonkollaseks, sest Nike Noortejooks toimus juba kümnendat korda. Viiekilomeetrisel distantsil osales rohkem kui kaks tuhat noort. Noortejooksu atmosfäär oli sportlik ning nii mõnigi läks rajale isikliku eesmärgiga joosta paremini kui eelmisel aastal, või lihtsalt üritusest rõõmu tunda. Rada viis noored vanalinna ja selle ümbrusesse. Kõige rohkem pakkus väljakutset munakiviteel jooksmine ja Sulevimäe tõus. Rajaäärsed kaasaelajad andsid jooksjatele energiat lõpuni pingutada. Iga lõpetaja sai kaela Nike Run logoga medali. Pärast autasustamist astus Vabaduse väljaku lavale NOËP, kes lõpetas pika ja väsitava päeva meeleoluka kontsertiga.

Nädalavahetusele pani punkti pühapäeva ainuke distants – maraton. 42-kilomeetrise võistlusmaa start anti samast kohast, kust algasid poolmaraton ning sügisjooks. Raja puhul oleks nagu laupäevased teed kokku saanud: joosti Balti jaama ümbruses, tehti väike ring Kalamajas, mööda mereäärt Rocca al Maresse ning lõpuks jõuti ka Mäeküla lähedale. Sama pikk tee oli kesklinna tagasi. Viimased kümmekond meetrit finišisse mööda Falgi tee tõusu üles Toompea mäele olid kõige raskemad.

Selleaastastel medalitel oli kujutatud pilte Tallinnast: Pikk Hermann, Vana Toomas ja raekoda. Järgmisel aastal toimub Swedbanki Tallinna Maraton 11.–13. septembril. Kindlasti pane ennast sobivale distantsile kirja, sest teiste inimestega on nii-öelda võistlusolukorras erinev joosta kui treeningul. Võib juhtuda, et just selline üritus annab uut motivatsiooni ning innustab ka pimedatel õhtutel trenni tegema. Oma pingutuse eest saab ka medali, mis on igal aastal uue disainiga.


Iris Hints 142.c