„Et elu armastada, peab armu elustama.“ Nõnda on kirjutanud Artur Alliksaar. Elu nautimiseks peame leidma elus leiduvast väärtust ja üks asju, milles seda saame leida, on kultuur. Taipame või mitte, on võime kultuuriga mingil moel suhestuda meile kõigile oluline, kuna sellel on nii palju pakkuda. Mida kultuur täpselt meile annab ja kas on üldse vahet, mis meile sellest täpselt meeldib?
Tänapäeval on palju meieni jõudvast infost kureeritud ainult meie eelistuste ja algoritmide poolt. Meil on võimalus jääda oma mõtetega kajakambrisse kinni ning ei pruugigi enam muu maailmal pakutavaga ühendust leida. Seda aitab leevendada uute elamuste otsimine ja teadmiste omandamine, milleks üks parimaid viise on tarbida endale meelepärast kunsti. Olgu selleks lugemine, luuletamine, ooper, sõnateater või maalikunst – igaüks neist aitab meil suhestuda ümbritseva maailmaga.
Kunstimaailma avastamine on nagu kohustuslik kirjandus. Ideaalis pakub kohustuslik kirjandus võimaluse tutvuda kõiksuguste erinevate žanritega, stiilidega, teemadega, ajastutega ning autoritega. Avastades järjepidevalt enda jaoks uut loomingut, saame laia vaate kirjandusel pakutavast ning oskame öelda, milline raamat hoiab meid pool ööd üleval ja milline uinutab kaks tundi liiga vara, mis aitab meil omakorda edaspidi endale sobivaid teoseid valida.
Ka kohutavalt veninud raamatu lugemine polnud raisatud aeg: see endiselt avardas meie silmaringi ja võib kunagi hiljem ikkagi kasulikuks osutuda, kui loome mõne ootamatu seose mingi muu raamatu, filmi või teatritükiga. Imelised on need hetked, mil mingit uut teatrilavastust vaadates või kellegagi vesteldes mainitakse seda raamatut, mida sa nädalaid, kuid või aastaid tagasi lugesid. Siis löövad silmad särama ja oleme igati tänulikud ammu loetud „Libahundi“ ja kunagi nähtud „Kullervo“ üle, isegi kui nad ei pruukinud tunduda algselt nii huvitavad, kuna see kogemus aitab luua ühenduse teiste inimestega ja loob pinnase edasiseks suhtluseks.
Kunstimaailm ei ole vaid kirjandus ning ühtlasi pole see ka kohustuslik. On palju erinevaid viise kultuuri nautimiseks ning ega õiget valikut polegi. Igal inimesel on omad eelistused, mis kujunevad ja muutuvad tema elu jooksul. Mõni veedab oma õhtud teatris, teine kodus ulmet lugedes, kolmas üldse videoesseesid vaadates ning need kõik on head viisid kultuurselt aega veeta. Peamine on, et inimesel oleks mingigi tahe kunstimaailma avastada. Igaüks meist puutub tahes-tahtmata niikuinii kultuuriga kokku, kuid kunstiga sügavamalt suhestumata jääb inimesel avastamata nii endale lähedase kultuuriloo sügavamad sopid kui teiste maade või ajastute kultuur, mis jätab ta silmaringi pinnapealseks.
Ei tohi vähendada ka kunsti olulist osa moraalide, sügavate mõtete ja tunnete edasi andmisel. Seda on rohkem just kirja- ning lavakunstis, kus antakse edasi mingi pikem lugu. Näiteks paneb „Fausti“ lugemine meid mõtlema, kuidas elus rõõmu leida ning Linnateatri „Nachtland“ juurdlema teemal, kas kunst ja selle autor on rangelt seotud. Saades tuttavaks erinevate teoste motiivide ning teemadega, oskame paremini luua seoseid nii teoste endi kui ka päriselu vahel. Niisiis tänu kunstile on meil võimalik elus kiiremini läbi näha keerukaid olukordi.
Omaette maailm on kunsti loomine. Loomingul on täiesti teine kasutegur võrreldes kunsti tarbimisega, mis võib teha selle mõne jaoks ebasobivaks valikuks. Näiteks saame elus keerulistes olukordades luulet kirjutades läbi mõtestada olulisi teemasid, kuigi mõni teine tunneb, et see on mõttetu ja teeb midagi muud. Sarnast kasu võib saada ka teistest loomevaldkondadest, mis aitavad inimesel eemalduda argielust ja süveneda enda mõtetesse. Samuti, kui piisavalt viljeleda mingit loomingulist ala, võib sellest kasvada oskus, mida saab ka mujal elus kasutada. Näiteks võib kirjutamise või joonistamisega tegeledes jõuda tasemele, kus julged kellelegi kinki tehes lisada sinna enda tehtud kaardi või luuletuse. Muidugi on loomine raskem kui tarbimine, nii et selline kunstilisus ei ole tingimata kõigile inimestele tarvilik.
Kultuurne olla on kasulik: kultuuri tarbimine on hea viis nautida aega, avardada oma silmaringi, luua seoseid nii päriselu kui varasemate teostega ning ette näha tulevasi probleeme. Innukamad saavad kasu ka enda loomingust, kuna midagi luues saame ennast väljendada ja potentsiaalselt kasutada saadud oskusi edaspidigi. Seega on oluline, et inimene vähemasti püüab kultuuriga suhestuda, sest just nii saab ta maailmast, endast ja teistest paremini aru.
Kaaren Cornelius Sinijärv 142.a