KOV valimised on nüüdseks möödunud (toimusid 13.10–19.10) ja seega võib nüüd mõelda, kuidas oleksid tulemused kujunenud, kui hääletanud oleks vaid meie – reaalikad.
Septembri lõpus edastati koolirahvale küsitlus erakondade eelistuste kohta, mida täitis 94 aktiivset õpilast ja 12 motiveeritud õpetajat. Vastajatelt uuriti, milliseid erakondi nad enim võimul tahavad näha ning keda nad silmaotsaski ei salli. Lisaks oli arutelu all ka linnapeakandidaatide populaarsus.
Kes siis ikkagi reaalikaid kõnetavad?
Suurima toetuse olid endale võitnud Sotsiaaldemokraadid, keda toetas tugevat esikohta hoidev 35,8% vastanutest. Poodiumile pääsesid veel Reformierakond 17,9 protsendiga ning Isamaa 13,2 protsendiga. Kuna paljud reaalikad elavad Tallinna linna piiridest väljaspool, oli näha ka märgatavat valimisliitude toetust, milleks oli kokku 10,4%. Suur erinevus Tallinna elanike ja koolirahva vahel tekib vaadates Keskerakonna toetust: Norstati uuringu järgi toetas neid kooliküsitluse toimumise ajal kogu elanikkonnast 33,2%, samas Reaalkoolis oli reiting vaid 2,8%.
Uurides, keda reaalikad ei salli, on näha kindlaid vaenulikkuse jooni. Tiitlikoha võtab endale EKRE: lausa 89,6% reaalikatest vastas, et neid nad kindlasti võimul näha ei taha. Lisaks tundsid küsitluse täitjad vastumeelsust ka Keskerakonna ja Isamaa vastu, kelle vastu olid vastavalt 42,5% ja 27,4%.
Vaadeldi ka linnapeakandidaatide toetusi. Sotside esindaja Jevgeni Ossinovski võitis selles arvestuses enamuse südamed, tema toetajad olid 34,9% vastanutest. Ossinovskile järgnesid Urmas Reinsalu 12,3 protsendiga ning Maris Lauri 10,4-protsendilise toetusega. Jooniseid võrreldes võib täheldada, et reaalikad väljendavad negatiivseid emotsioone palju julgemalt kui positiivseid, sest neid vastajaid, kes ühegi erakonna suhtes vastumeelsust ei tundnud, oli tunduvalt vähem kui neid, kes ei olnud endale meelsaima linnapeakandidaadi osas kindlad.
Linnapeakandidaatide populaarsuse tulemusi vaadates näeme, et Martin Saare efekti on tunda – see pole aga ime, et noored tunnevad usaldustunnet silmapaistva ning aktiivse õpetaja vastu, kes on eesmärgiks võtnud haridussüsteemi särama panemise. Efektile võib võrdluseks tuua sotside reitingu Norstati septembrikuu lõpu uuringust, mis oli Tallinnas 17,5% – see oli umbes kaks korda madalam kui Reaalkoolis.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna toetajatest rääkides saame välja tuua veel ühe huvitava nähtuse: nimelt on sotside valijad teiste erakondade omadega võrreldes öisema eluviisiga. Küsitluse tulemusi jooksvalt jälgides oli näha mustrit, kus õhtuti sotside toetus suurenes ning hommikuti langes. Esimese õhtu lõpuks ulatus toetus lausa 50% juurde, kust see hommikul vaikselt madalamale langes. Sama süsteemi oli võimalik täheldada ka järgnevatel päevadel, kuid siis juba väiksema amplituudiga.
Loodetavasti oli ka reaalikate tegelik valimisaktiivsus oktoobris kõrge, sest hääled mõjutavad otseselt paljude tähtsate valdkondade kulgu, sealhulgas ka haridussüsteemi. Noorte arvamuse kuuldavaks tegemise esimeseks sammuks ongi valimisaktiivsuse tõus.
Jan Hendrik Järvemets 142.c