„Eesti otsib estronauti“ on juba teist aastat toimuv konkurss, mille käigus valitakse 13–19-aastaste noorte seast üle Eesti 10 inimest, kes saavad ainulaadse auhinna – kaaluta oleku kogemuse paraboollennul. Selle projekti peamine eesmärk on äratada noortes huvi teaduse ja kosmosevaldkonna vastu.
Tee estronaudiks saamiseni
Selle aasta kandideerimisprotsess algas veebimänguga, mis pani proovile kandidaatide näpu- ja mõtlemiskiiruse ning mille järgi said 60 parimat kolmepäevasesse laagrisse. Nende hulgas oli ka kuus reaalikat: Marten Suits, Kaisa Helena Luts, Elizaveta Žitnik ja Lennart Läheb 11.c klassist ning Daniel Simagin 10.c klassist.
Estronaudid raketis
Laagri alguseks tulime Rakett 69 teadusstuudiosse, kus ootasid meid Estronaudi osalejasärgid ja tolle päeva väljakutsed. Esimeseks võib lugeda teoreetilist testi, mis, küll kaheldava küsimuste kvaliteediga, oli päris huvitav. Kas sina oskaksid öelda, millist spordiala on harrastatud kuu peal? Iga reaalikas peaks teadma, et ilmselgelt on tegu golfiga. Üks tõeline astronaut peab rakendama ka koostööd – selle oskuse tõestamiseks ootasid ees mitmed tiimiülesanded. Näiteks pidi kokku panema langevarjusüsteemi, mis suudab eralduda lendavast Coca-Cola pudelist ja viia mudelpiloodi ohutult maale. Paljudel tiimidel maale jõudmine õnnestus, kuid langevari jäi kindlalt raketi sisse. Mainimata ei saa jätta meie lemmikut – materjaliteadust! Pidi tuvastama, kas väike kuubik laual on plastist või hoopis puidust? See loomulikult ei osutunud väga keeruliseks, küll aga kulus natuke rohkem vaeva, et eristada terast ja malmi või pronksi ja messingut. Üleüldse oli see osa laagrist meeldiv, kuid vajadus arvestada ka 7. klassi õpilaste teadmistega tegi mõned ülesanded veidi lapsikuks.
Ämari lennubaas
Esimese päeva lõpus ööbisime Ämari lennubaasis õhutõrjedivisjoni uhiuues kasarmus ja saime kätt katsuda laagri kõige raskemas väljakutses: voodite korda panekus. Ämari oli kahtlemata kõige toredam kogemus laagrist. Me saime näha kõiki lennubaasi lennukeid. Saime ka lähivaate Eesti L-39 treenerreaktiivist koos kommentaaridega nende pilootidelt ja kauge pilgu Itaalia F-35 hävitajast. Ülesannete hulgas olid peamiselt väikesed kiirmõtlemise ja teadmiste katsed. Juhuslikult tuli ette ka ülesanne, kus iga tiim pidi määrama piltide pealt 10 lennuvahendit. Keskmiselt kulus lahendamiseks viis minutit, kuid võidutiim sai hakkama 53 sekundiga. Määravaks võis osutuda artikli autorite, kes ise on suured lennukihuvilised, panus. Ämari jäi kindlasti kõigile meelde mitte ainult tänu huvitavatele tegevustele ja heale toidule, vaid ka suurepärastele lennuväelastele, kes asju juhendasid.
NATO test
Arvatavasti on igal reaalikal olnud kokkupuude NATO füüsiliste võimete testiga, aga estronautidel oli see üks määravaid laagri osi. Kandidaatide füüsilist võimekust katsetati kätekõverduste, istesse tõusude ja 3,2-kilomeetrise jooksuga. Lõppude lõpuks oli see ikka tore pingutus ja seda korraldavad sõjaväelased väga toetavad.
TTK
Kolmas laagripäev toimus Tallinna Tehnikakõrgkoolis, kus saime osa võtta erinevatest töötubadest. Lisaks tehti meile ka väike tuur ja jutustati ülikoolist endast. Autorite arvates oli kõige põnevam elektroonika töötuba. Kui sinul oleks ees paberjuhend ja vajalikud osad, kas suudaksid töötava makettplaadi kokku panna? Meie saime seda katsetada ning selgus, et keskmisest raskusastmest oli see ülesanne palju keerukam. Vaid üksikutel meeskondadel õnnestus plaat õigesti kokku saada. Seda enam, pidi ülesandeid lahendades leidma ka koodi plaadi tööle panemiseks, millega said veelgi vähemad hakkama. Aga natuke nuputamist on ju alati tore! Pärast tööosa saime lõunat süüa ning selgusidki need 20 õnnelikku, kes pääsesid intervjuuvooru. Loomulikult oli nende seas ka paar reaalikat.
Intervjuu
Järgmisel päeval pärast laagri lõppu toimusid intervjuud. Läksime neljastes rühmades Ülemiste linnakusse ning saime oma 15 minutit komisjoni ees, kus pidime vastama küsimustele. Need puudutasid mitmeid teemasid: motivatsioonist estronaudiks saada nuputamisküsimusteni kosmosest ja füüsikast. Nädala pärast valiti 20-st kandidaadist 10, kes ongi 2025. Aasta estronaudid. Reaalikatest lähenevad kosmosele Elizaveta Žitnik 11.c-st ja Daniel Simagin 10.c-st.
Palusime ka teistel laagris osalenud koolikaaslastel jagada oma muljeid:
Miks otsustasid konkursist osa võtta?
Kaisa: Otsustasin konkursil osaleda, sest see kogemus annab häid teadmisi, oskusi ja võimalusi tulevikuks. Konkursi teema kattub ka minu tulevikuplaanidega, nimelt püüdlen päris astronaudiks saamiseni. Arvan ka, et igast võimalusest tuleb kinni haarata.
Marten: Ma osalesin ka eelmisel aastal, kuid kukkusin füüsiliste katsete tõttu välja ning ei mõelnud uuesti kandideerida. Kui ma sel aastal nägin, et korraldatakse uuesti, aga teises formaadis ja Ämari lennubaasis, otsustasin ikka proovida. Paraboollennu idee oli minu jaoks väga kutsuv.
Mis osa laagrist jäi sulle kõige rohkem meelde?
Kaisa: Kõige rohkem meeldis mulle raketi ehitamise ülesanne. Ülesanne kombineeris nii tiimitööd kui ka individuaalsed teadmisi. Eriti meeldis, et ülesande jooksul pidi korduvalt katsetama, et võimalikult hea lõpptulemus saavutada.
Elizaveta: Piltide järgi lennukite tuvastamise ülesanne, samuti võimalus näha lennubaasis kasutatavaid õhuväe lennukeid ja küsida nende pilootidelt küsimusi.
Mis oli kõige toredam osa laagrist ning kas oli ka midagi ebameeldivat?
Daniel: Kõige ägedam oli ülesanne, kus me pidime oma tiimiga ehitama LEGOst erinevaid asju, näiteks mina pidin ehitama erinevate riikide lipud. Kõige ebameeldivam oli aga 3,2 km jooks.
Elizaveta: Väga meeldis üldine sõbralik keskkond ning teiste ägedate inimestega tutvumine, samuti õhtused kaardimängude ringid. Natuke ebameeldivaks kujunes suur tiimitööde hulk, eriti, kui pidi ise poole tiimi eest tööd tegema, sest see oli ikkagi individuaalne võistlus.
Kas proovid järgmisel aastal uuesti kandideerida?
Kaisa: Ootan väga uuesti kandideerimist!
Marten: Loodetavasti tuleb kolmas kord paremini välja.
Marten Suits 142.c
Elizaveta Žitnik 142.c