Reaalis on palju säravaid füüsikuid, aga kahjuks ei sära meist keegi eredamalt kui füüsika final boss – Albert Einstein. Tema teooria, et miski ei liigu kiiremini kui valgus, seostub rohkem ta mõtlemise kui füüsikaga. Vähe on inimesi, kes saavad öelda, et nad on leiutanud ühe olulisima füüsikaseaduse maailmas. Sellise niche momendiga kõrgemale saavutuste redelil ronida ei saa kui Albert oma 160 IQ-ga.
Vaatamata oma kõrgele IQ-le, juhtus ta tihti unustama tavalisi igapäeva asju. Näiteks, kord kaotas ta rongis oma pileti ära, kuid selle kadumine polnud ta suurim mure – ilma piletita ei mäletanud ta enam, kus maha pidi minema. Ning kui Einsteinilt küsiti tema telefoninumbrit, otsis ta väidetavalt telefoniraamatust selle üles ja kirjutas selle küsijale paberile, kuna ise ta seda ei mäletanud. Võib olla, et just selle hajameelsuse tõttu ütles ta ära Iisraeli presidentuurile.
Ka Einsteini armulugu oli päris huvitav. Nimelt abiellus ta oma täditütre Elsa Einsteiniga. Jah, nende emad olid õed ehk nad olid esimese põlve nõod. Nad tundsid teineteist juba lapsest saati, kuid nende suhe muutus lähedasemaks, kui Elsa lahutas oma esimesest mehest. Nad olid suhtes samal ajal, kui Albert oli ikka veel oma esimese naisega abielus ning aastal 1919 peale Alberti ja ta esimese naise lahutust nad abiellusid. Alberti armuelust on ka levinud kuulujutte, et ta oli suhtes ameerika näitlejanna Marilyn Monroe’ga.
Einstein ei olnud vaid teadlane, vaid ka kirglik muusikasõber. Ta õppis juba lapsena viiulit mängima ning tegeles sellega terve elu. Ta kutsus oma viiulit hellitavalt Linaks. Ta muusikamaitse oli klassikaline, kuid mitte eranditult – ta lemmikheliloojad olid Mozart ja Bach, kuid talle ei meeldinud Vivaldi ega Wagner. Samuti ütles ta, et muusika aitas tal paremini teadust mõista ning kui ta poleks füüsik, siis oleks ta ilmselt muusik.
Muusikaarmastus ei olnud ainus, mis muutis Einsteini performative male’iks – ta salahobiks oli kaardimajade ehitamine. Kuigi matcha joomise kohta puudub meil info, siis teame, et ta oli suur loomasõber ning tal oli papagoi nimega Bibo.
Üks mitte nii elegantne Einsteini omadus oli, et ta ei kandnud sokke. Ta sai noorena aru, et sokke kandes tekib alati suurde varbasse auk ning seetõttu loobus nende kandmisest. Teine praktiline moeotsus oli, et ta ostis ainult halle ülikondi, et hoida kokku oma aju energiat. Ei tea, kas see oli sokkide puudumise, korduva riietuse või hoopis soengu sarnasuse tõttu, aga tuntud filmisarja „Star Wars“ tegelase Yoda välimus oli inspireeritud Albertist.
Nagu arvata võib oli Einsteini aju eriliselt võimekas. Tal oli tavalisest inimesest 15% suurem aju ning tema eesajukoor oli eriti väljaarenenud. Tema teadmised olid nii ihaldatud, et peale ta surma varastas Ameerika patoloog Thomas S. Harvey ta aju uurimiseks. Kuigi ta aju oli nii ebatavaliselt suure võimsusega, hakkas ta rääkima alles kolme aastaselt.
Einstein ei olnud kuigi osav autojuht, tegelikult ei teinud ta kunagi juhilube, ta liikus rattaga, jalgsi või lasi end sõidutada. Ta armastas jalgrattaga sõitmist nii väga, et ütles kord naljatades: „Elu on nagu jalgrattaga sõitmine – et tasakaalu hoida, pead edasi liikuma.” Samuti pidas ta oma igapäevaseid jalutuskäike väga olulisteks. Kui ta oli professor Princetoni Ülikoolis, siis olevat ta kõndinud iga päev viis kilomeetrit. Kõndimine võimaldab teatud aju osadel ajutiselt puhata ning see võib meid viia ideedeni, mille peale me niisama ei tuleks.
Kuigi Einstein oli vaieldamatult geenius, siis just tema inimlik hajameelsus koos erilise mõtlemisega tegi temast ühe kõige olulisema füüsiku maailmas ja näitab, et isegi temasugune geenius on tavaline inimene oma veidruste ja tarkustega. Ta ise uskus, et kujutlusvõime on tähtsam kui teadmised, sest teadmised on piiratud, kuid kujutlusvõime lõpmatu.
Edith Oberle 144.c
Johanna Longmore 144.c
Kristin Piirsalu 144.c