Johann Sild vil!141
Taas on ühe Reaali lennu koolitee jõudnud otsale ehk aeg on saanud täis ning oleme saja paarikümnekesi lendu tõusnud. Kuigi uus koolimaja jäi nägemata ning Jaan Tätte ikka vahel meenub, pole 141. lend jätnud kasutamata võimalusi lennata sinna-tänna ja tegeleda selle-tollega, kes Eestis, kes väljamaal. Sinu ees on verivärskete lõpetanute kuldsed keskustelud.
Kes oled, kus õpid, mida õpid?
Triin Mäekivi: University of British Columbia, rahvusvaheline majandus
Eva-Maria Tammik: Novia University of Applied Sciences, laevajuhtimine
Aleksander Nikitin: Technical University of Munich, lennu- ja kosmosetehnika
Marie Kelder: King’s College London, biomeditsiin
Ida Sofia Fromm: Tartu Ülikool, arstiteadus
Miks valisid just selle ülikooli?
Triin: The University of British Columbia ehk UBC asub Kanada läänerannikul, Vancouveri kesklinnast paarikümne minuti kaugusel. UBC-d hinnatakse maailmas nii selle tugeva akadeemilise taseme, teadustöö kui ka erakordselt ilusa linnaku poolest. Ülikoolilinnakus on praktiliselt kõik, mida hing ihkab: oma rand, matkarajad, prantsuse stiilis lilleaed, luksuslikud eramajad, ühiselamud, golfiväljak, lugematu arv restorane ja poode ning loomulikult kõrgtasemelised õppehooned. Vaba aja sisustamiseks on siin võimalusi rohkem, kui ilmselt selle nelja aasta jooksul proovida suudan.
Eva-Maria: Mina jätkasin õpinguid Soomes Novia University of Applied Sciences’ laevajuhtimise erialal (Maritime Management, Captain). Kuigi ka Tallinnas on võimalik seda eriala õppida, soovisin peale gümnaasiumit suunduda välismaale. Soome tundus hea valik, kuna tase pidi olema kõrgem kui Eestis. Siin koolis on kümme tipptasemel silla navigatsioonisimulaatorit ning kooliga samas linnas ehitatakse maailma suurimaid kruiisilaevu, mis tagab head kontaktid ja võimalused.
Aleksander: 30. augustil aastal 2025 avasin „QS rankingu“ ja hakkasin ülevalt alla vaatama, otsides Euroopa ülikoole. Nii leidsin TUM-i, kus oli paar ingliskeelset programmi ja õppimine tasuta. Kuna ma olin vastuvõtukriteeriumite jaoks enam- vähem sobiv, siis langes mu valik sellele.
Marie: Teadsin alati, et sooviksin kõrgharidust omandada Inglismaal, kuid kandideerides ei olnud mul siht ühe konkreetse ülikooli peale seatud. Saatsin avalduse viide mainekasse ülikooli ning valisin vastuvõtu tulemuste põhjal.
Ida: Mul oli 12. klassi alguses kindel idee minna välismaale ülikooli. Aasta jooksul uurisin erinevate Euroopa ülikoolide õppekavasid, kuid ükski neist ei tekitanud minus suurt huvi ega elevust. Lõpuks saingi aru, et Tartu Ülikooli arstiteaduskonda astumine on ainuõige valik.
Kuidas kulges ülikooli kandideerimine?
Triin: 11. klassi lõpuks oli mul silmapiiril kolm peamist riiki, kus pärast keskkooli õpinguid jätkata: Holland, Šveits ja Kanada. Kokku kandideerisin kuude erinevasse ülikooli, millest viide sain sisse. Kandideerimisprotsessi alustasin eelmise aasta suvel. Lisaks hinnetelehtedele ja eksamitulemustele nõutakse ülikoolides ka sisukaid lühiesseesid, kus tuleb põhjendada oma programmivalikut, kirjeldada varasemaid kogemusi ning rääkida lähemalt iseenda huvidest. Kuna kandideerisin korraga mitmesse ülikooli, oli protsess küllaltki pikk, kuid õnneks ei tekitanud ma endale asjatult stressi, nii et reaalsuses oli kõik hoomatav. Mäletan hästi seda hetke, kui reisil olles hambaid pesin ja väike õde magamistoast karjus, et mulle on tulnud ülikoolilt sõnum. Hambahari suus, avasin meili ja nägin lauset: „Congratulations on your admission to UBC!“ Olin sisse saanud oma unistuste ülikooli!
Eva-Maria: Kandideerimine algas juba jaanuaris ning siis tuli esitada inglise keele sertifikaat ja hinneteleht. Veebipõhised katsed, mis sisaldasid matemaatikat, loogilise mõtlemise ja inglise keele teste, olid märtsis. Tulemused tulid aprillis. Huvitav on see, et ülikool ei tahtnud õpilasi lähemalt tundma õppida, seega vestlust ega motivatsioonikirja polnud. Kuna see ülikool oli mu esimene valik, siis aprillis oli koolikoht kinnitatud ja rohkem sisseastumistega tegelema ei pidanud.
Aleksander: Kandideerimine algas hilja, maist juulini, ja seisnes puhtalt erinevate dokumentide saatmisest. Vastuvõtu aluseks olid erialaga seotud hinded. Huvitav on see, et peale tavaliste dokumentide, nagu CV või motivatsioonikiri, nõuti tõestust õpingueelsest praktikast (pidin otseses mõttes suvel kaheksa nädalat tööpinkide taga töötama) ning pidin saksa keelt A2 tasemel valdama. Saksamaa suhtes on mul muidu jäänud selline arvamus, et ülikooli sisse saada on suhteliselt lihtne, aga väljalangevus esimesel aastal on kõrge.
Marie: Ülikooli kandideerimine ei olnud sugugi nii keeruline protsess, kui algselt tunduda võib – innustan kõiki proovima. Kõik Ühendkuningriigi ülikoolid kasutavad universaa lset kandideerimisplatvormi UCAS, kus saab avalduse esitada maksimaalselt viiele ülikoolile. Avaldus koosneb motivatsiooni- ja soovituskirjast ning ennustatavatest hinnetest (nii lõpuhinded kui ka eksamitulemused). Tähtajaks on tavaliselt 12. klassi jaanuari keskpaik. Tingimuslik vastuvõtuotsus laekub tavaliselt aprillis ning siis jääb üle vaid ülikooli sätestatud hinded ja eksamitulemused täita.
Ida: Oli tõususid ja mõõnasid. Tartu Ülikooli arstiteaduskonda kandideerimine on Eestis üks pingelisemaid, sest kandideerijatest tekitatakse nelja kriteeriumi alusel pingerida. Kevadel pidi tegema akadeemilise testi, mille tulemus ei olnud nii rõõmustav. Sellele järgnes juba üsna pea eesti keele riigieksam, mida kartsin võib-olla kõige rohkem, kuid mis läks mul üllatavalt hästi. Kevade lõpus ja suve alguses oli väike puhkus, kuid juulikuu oli jälle tegus, sest siis toimusid keemia ja füüsika sisseastumiseksamid ning nendele järgnesid vestlused. Saab öelda, et kandideerimisperioodi jooksul sai tunda igasuguseid emotsioone.
Kuidas tegid erialavaliku? Mis on Sinu eriala juures paeluvat, mis tõukas Sind selleni?
Triin: Õpin nelja aasta pikkuses rahvusvahelise majanduse programmis, millel on tugev fookus ökonomeetriale ja matemaatikale. Meie programmis on kokku 100 õpilast, kellest pooled on pärit Kanadast ja ülejäänud mujalt maailmast. Üks minu eriala suurimaid tugevusi on võimalus osaleda iganädalastel üritustel, kus saab tutvuda maailma juhtivate ettevõtetega ning kohtuda oma ala spetsialistidega. Juba esimesel koolinädalal saadeti meile kutseid ligi kümnele erinevale üritusele. Lisaks innustatakse meid minema vahetussemestrile teistesse maailma tippülikoolidesse, mida kahtlemata kaalun ka ise.
Eva-Maria: Mulle on alati meri ja merel olemine meeldinud, kuid selle erialani jõudsin seitsmendas klassis, kui vaatasin dokumentaalfilmi parvlaev Estoniast ning pärast seda otsustasin, et tahan tulevikus merel töötada. Enamasti oleks reaktsioon vastupidine pärast sellise filmi vaatamist, kuid miski selle juures tõukas mind veel enam mere poole. Siiski paar viimast aastat olen tugevalt olnud merenduse ja muusika vahel, kuid kuskilt pidi alustama ning kindlasti jätkan ka muusikaga. Merel töötamise juures on hea see, et pool aastat töötad ja teine pool aastast on puhkus, seega jääb aega ka muud teha. Samuti on palk hea ja seda ei anna võrrelda professionaalse muusiku palgaga.
Aleksander: Saalomoni õpetussõnad 3:5 „Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele!” – arvan nüüd, et niimoodi oleks ma pidanud oma eriala valima, kuid kahjuks mõtlesin, et lennu- ja kosmosetehnika annab tulevikus hea tõenäosusega hästi tasustatud töö Kesk- või Lääne-Euroopas. Tegelikult on selle eriala bakalaureuseõpe üpriski üldine ehk õpetatakse matemaatikat, füüsikat, programmeerimist ja inseneeria erinevaid valdkondi – see tõmbaski selle poolest, et ei piira oluliselt mu valikuid edasise magistriõppe valimisel.
Marie: 12. klassi alguseks polnud ma ikka suutnud otsustada, mida õppida, sest mind huvitab kõik. Reaalkoolis olid mulle hakanud huvi pakkuma nii keemia kui ka bioloogia, eriti inimkeha toimimine. Meditsiin on aga minu puhul välistatud, sest pelgan haiglaid, süstlaid ja muud sellega kaasnevat. Niisiis leidsin eriala, mis keskendub inimorganismi uurimisele, kuid väldib ebameeldivaid protseduure, ning mõistsin, et see on midagi, mida soovin õppida.
Ida: Saaks öelda, et kasutasin välistamismeetodit. Reaalsuses uurisin erinevaid õppekavasid, aga mõistsin üsna varakult, et peale meditsiini ei tundu miski muu mind huvitavat. Ilmselt on Reaalkooli meditsiinisuund mind piisavalt palju mõjutanud, et see mulle nii huvitavaks muutus. Arsti eriala puhul õpitakse igasuguseid protsesse, funktsioone ja seaduspärasusi, mille peale ise kunagi ei mõtleks, kuid mis minu meelest annavad ka igapäevaelule täiesti uue vaatenurga. ITK tunnid, kus saime osakonnast osakonda käia ja arstide igapäevast tööd näha, tekitasid minus tunde, et see töö ja töökeskkond on mulle väga sobiv.
Loe ka vastuseid küsimustele „Mis on Sind enim uues kesk konnas üllatunud?“, „Missugune töö/tegevus kumab õpingutejärgselt silmapiiril?“, „Mõni vahva mälestus Reaalist, mida järelkasvuga jagada?“ ja „Kui saaksid tagasi minna 10. klassi algusesse, mida teeksid teistmoodi?“
