Vastuolek tuumaenergiale Eestis – loll või loll?
Eestis on tuumaenergeetikast räägitud juba aastakümneid, kuid reaalseid samme selle kasutuselevõtmiseks pole siiani tehtud või on need olnud minimaalsed. Samal ajal kui enamik arenenud riike panustab tuumaenergiale – kõige stabiilsemale ja keskkonnasäästlikumale elektritootmise viisile –, on Eestis hirmujutud ja valearusaamad hoidnud meid n-ö kiviajas. Miks selle teemaga nii palju venitatakse ning millal hakatakse tuumajaama rajamisega päriselt tegelema?
Miks tuumaenergia on Eesti tulevik?
Puhas ja usaldusväärne energiaallikas. Tuumaenergia on üks väheseid energialiike, mis pakub pidevat ja stabiilset elektritootmist ilmastikutingimustest sõltumatult. Päikese- ja tuuleenergia küll täiendavad energiamajandust, kuid need pole täiuslikud, sest Eestis on pimedad talved ja tuulevaiksed perioodid. Lisaks tuleb nende tootmisviiside puhul arvestada energia salvestamisega seotud probleemidega.
Väike keskkonnamõju. Erinevalt fossiilkütuste põletamisest ei paiska tuumajaamad atmosfääri süsihappegaasi. Kui tahame vähendada CO2 heitmeid ja täita rohepöörde eesmärke, on tuumaenergia üks mõistlikumatest valikutest.
Majanduslik kasu. Eesti sõltub suurel määral imporditud energiast. Tuumaenergia annaks meile võimaluse saada elektrit nii, et impordi tähtsus energeetikas väheneks oluliselt. See stabiliseeriks hindu ning saaksime elektrienergiat naabritelegi eksportida.
Turvaline valik. Peaaegu 40 aasta jooksul pole ühegi uue põlvkonna tuumajaama reaktori ülessulamine põhjustanud katastroofe. Kõige kuulsam näide tuumaõnnetusest – Tšornobõl – oli tingitud Nõukogude Liidu hoolimatust disainist ja ebakompetentsusest. Kas peaksime võtma seda tõsiseltvõetava põhjusena, et olla tuumaenergia vastu? Ei peaks, see on sama loogiline kui lõpetada pärast Titanicu uppumist laevadega sõitmine.
Miks pole Eestis veel tuumaenergiat?
Hirm ja teadmatus. Kahjuks arvavad paljud inimesed endiselt, et tuumajaamad on tiksuvad pommid. Tegelikult on uued tuumajaamad ühed maailma turvalisemad rajatised. Saksamaa sulges oma tuumajaamad hirmust, mis meenutab keskaegset nõiajahi mentaliteeti. Nüüd põletavad nad hoopis kivisütt ning on suurendanud ka maagaasi kasutust, nimetades seda lausa roheenergiaks.
Poliitiline venitamine. Eesti poliitikud on tuumajaama rajamise küsimuses olnud pigem ettevaatlikud ja eelistanud järgida teiste riikide otsuseid, selle asemel, et ise julgeid samme astuda. Tegutsemise edasilükkamine ei tee meid targemaks, vaid venitab võimalust saada osa moodsast ja tõhusast lahendusest.
Suurte investeeringute vajalikkus. Tuumajaama ehitamine nõuab tõepoolest suurt esialgset investeeringut, kuid pikas perspektiivis on see odavam ja turvalisem, kui sõltuda imporditud energiast või arendada üle jõu käivat taastuvenergia taristut.
Seadusandlikud takistused. Tuumaenergia kasutuselevõtt vajab selget ja hästi läbimõeldud õiguslikku raamistikku, mida seni pole piisavalt kehtestatud. See pole aga ületamatu probleem – kui on tahe, leitakse ka lahendus.
Mida on tuumaenergia kasutuselevõtu jaoks tehtud?
Riigikogu võttis 12. juunil 2024 vastu otsuse kaaluda Eestis tuumaenergia kasutuselevõttu, tuginedes peamiselt tuumaenergia töörühma analüüsile. Töörühm jõudis järeldusele, et tuumaenergia rajamine Eestis on teostatav. Otsuse kohaselt tuleb energiamajanduse arengukavas 2035. aastani käsitleda tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevaid mõjusid, et tagada energia varustuskindlus kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul. Oluline on mõista, et Riigikogu otsus ei anna kahjuks veel õigust tuumajaama rajamiseks. Samuti on loodud tuumaenergeetika toetusrühm, mille ülesanne on arendada strateegiaid, seadusandlust ja hinnata tuumaenergia mõju.
2019. aastal asutatud Fermi Energia plaanib rajada väikese tuumajaama, mille ehitus võib alata 2030. aastate alguses. Ettevõte taotleb eriplaneeringu algatamist ja sobiva asukoha valimist kahe väikese reaktori jaoks, et muuta Eestis tuumaenergia tootmine reaalsuseks.
Kui Eesti soovib jääda tehnoloogiliselt ja majanduslikult konkurentsivõimeliseks, on tuumaenergia vältimatu samm. Me ei saa igavesti sõltuda naabritest ega põletada keskkonnavaenulikku põlevkivi. Kaasaegsed tuumajaamad on ohutud, tõhusad ja keskkonnasõbralikud. On aeg loobuda vanadest hirmudest ja võtta vastu otsus, mis tagab meile kindla tuleviku. Vastasel juhul jätkame Saksamaa rumaluste kordamist ja saame tulevikus elektrit fossiilsetest kütustest või lootusest, et tuul puhub just siis, kui energiat vaja on.
Jan Hendrik Järvemets 142.c