Uus aasta, uued õpetajad
Liia Vijand-Lind
Kuidas te sattusite ajalugu õpetama?
Ajalooõpetajaks sain täiesti juhuslikult. Minu endine kool otsis ajalooõpetajat ning samal aastal alustasin oma õpinguid ajalooõpetajana. Mõtlesingi siis, et proovin. Ja siin ma olen. See oli ammu aega tagasi.
Mis on tähtsaim oskus või teadmine, mille õpilane võiks ajalootunnist kaasa võtta?
Ajalootunnis võiks enim areneda empaatiavõime. Tänapäeval kipub empaatia hääbuma, aga ajaloost saame tuua häid näiteid selle oskuse vajaduse illustreerimiseks. Just selles mõttes, et uurida, millised olid ühiskonnad varem ja vähem hukka mõista. Inimeste mõistmine – see võiks olla üks üldine oskus, mille õpilased tunnist kaasa saavad.
Milline on teie jaoks õnnestunud tööpäev?
Õnnestunud tööpäeva juures on hästi palju erinevaid nüansse. Mõni päev võib olla täielik ebaõnnestumiste jada, aga on üks hetk, kus näiteks mõni õpilane küsib midagi, mille vastu ta huvi tunneb. Mingisugune suvaline naeratus võib päeva teinekord heaks teha. Ja mõnikord lihtsalt kõik tunnid lähevadki nii, nagu ma olen planeerinud. Seda juhtub küll harva, aga see on hästi tore tunne.
Milline on teie lemmikviis, kuidas õpilasi ajaloost huvituma panna?
Õpilasi ajaloost huvituma suunata saab neid tundi kaasates, kasutades palju erinevaid meetodeid. Mina võin hästi ägedat juttu enda arvates rääkida, aga kui õpilane ei kuula, siis ei ole mingit kasu. Ma arvan, et kõige efektiivsem on õpilastega koos arutamine.
Kuidas te reageerite, kui klassis on kaos?
Mina ei reageeri, reageerib kaisukas Ruudi. Kui Ruudi keerab klassile selja, siis on kõik öeldud. Õnneks on teda väga harva vaja. Ma arvan, et hea tunni alus on head suhted õpilastega. Selleks ma aeg-ajalt kasutan Ruudit ka, aga harva, sest ta hakkab vahest niimoodi pöörama ja sellest juba piisab. Kümnendike käest ma küsisin, et kas Reaalkooli sobib Ruudit kaasa võtta, sest ta on väga kaua minuga kaasas käinud, ja nemad väitsid, et sobib küll.
Siret Siim
Mis tunne on tulla oma endisesse kooli nüüd juba õpetaja rollis? Millised on Teie eredamad mälestused Reaali kooliajast?
Mul on väga hea meel olla Reaalkoolis tagasi ja ma tunnen, et teised õpetajad on mind
soojalt vastu võtnud. Praegu on energiat ja motivatsiooni palju ning loodetavasti jagub seda kogu õppeaastasse.
Mul on 12. klassist eredalt meeles rebaste nädal ja töö REK-is. Õpilasesinduse valimistel teiseks jäämine andis esimese õppetunni poliitmängude kohta, kuid see ei takistanud REK-i
asepresidendina kooliellu panustamist. Mul on nii hea meel, et REK on sellest ajast saadik hoogu juurde saanud ja koolielu parandanud.
Miks just ühiskonnaõpetus? Mis selle aine juures Teid kõige enam köidab?
Ma olen õppinud nii riigiteaduseid kui konfliktiuuringuid, mistõttu ühiskonnaõpetus tundus
kõige loogilisema valikuna, mille õpetamiseks mul on vajalikud teadmised juba olemas. Mulle endale meeldib selle aine puhul võimalus arutleda aktuaalsete ja ühiskondlike teemade üle ning vabadus kasutada erinevaid meetodeid teemade õpetamiseks.
Milliseid väärtusi või oskusi loodate oma tundides õpilastele edasi anda?
Esiteks, oskus ja julgus panustada aktiivselt ühiskonda, ükskõik millise kuju see siis võtab. Demokraatia on kerge kaduma, kui inimesed enda ja teiste heaolu eest ei seisa, sest passiivsus ja tegevusetus on kasvulava omakasupüüdlikele ja autoritaarsetele juhtidele. Teiseks loodan ma, et minu tundide jooksul suureneb mõistev suhtumine ning võime end kellegi teise olukorda asetada ja tema perspektiivi näha.
Milliseid ühiskondlikke teemasid peate noorte jaoks praegu kõige olulisemaks tundides käsitleda?
Selle sügise üheks suureks teemaks on kindlasti kohalike omavalitsuste valimised, mille raames on oluline lahti mõtestada kelle ja mille jaoks valimised on ning mis teemade üle saab päriselt KOV-tasandil otsuseid vastu võtta. Samuti on minu arust olulised teemad julgeolek ning sellega kaasnevalt sõda Ukrainas, inimeste heaolu Eestis ning erinevad arengud rahvusvahelisel tasandil.
Kuidas sattusite just õpetajaametisse? Milliseid ootusi või eesmärke olete endale õpetajana Reaalkoolis seadnud?
Olin pikemat aega mõelnud, et kunagi tahaksin õpetajana töötada, kuid senimaani oli tegemist olnud pigem kauge mõtte või unistusega. Lisaks olen juba aastaid seotud olnud mitteformaalse õppega ning kirjutasin oma magistritöö ka ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatest. Otsustasin kevadel Ene Saarelt uurida, kas ta on juba uue õpetaja leidnud ning minu õnneks oligi just ühiskonnaõpetuse õpetajat vaja. Minu isiklik eesmärk õpetajana on luua oma õpilastele keskkond, kus nad julgevad arvamust avaldada, arutleda ja eksida. Selle juurde käib ka üldise arusaama tekkimine, et erinevalt reaalainetest on väga vähesed probleemid ja asjad ühiskonnas mustvalged, kui üldse selliseid on.
Roosi Matilda Padari 142.b
Karl Erik Kirss 142.c