Lõppude lõpuks tuleb sõna „jõulud“ algskandinaavia keele sõnast „jegwla“, mis on ikkagi eelkristliklikust ajast (Eesti Etümoloogiasõnaraamat s.v. jõulud). Seega tapa kits, pane aula kõnepult põlema ja karju oma UT juhendajale näkku, sest jõulud on tulemas!

1. Piserda oma kodu ja sõpru verega.

„Heimskringla“, islandi luuletaja Snorri Sturluson kirjutatud saaga, sisaldab lisaks kuningate elulugudele ka ühe jõulupeo kirjeldust. Seal tapsid peolised kariloomi ja hobuseid, kogusid kokku nende vere ja seejärel viskasid verd teineteise pihta. Verd määriti ka seintele ja altaritele. Tänapäeval on vere pritsimine eriti hõlbus igasuguste pumpade ja veepüsside abil, kõrgema taseme pritsijad saavad kasutada ka voolikuid ja elektripumpasid (argpüksid võivad kasutada vett).

2. Laula laule Koliada auks. Kingi lauljatele kukleid.

Koliada on sootu slaavi jumal, kes sümboliseerib jaanuaris taassündinud päikest. Koliada on ka jõuluperioodi nimi mitmes riigis, nagu Ukraina, Poola ja Leedu. Mitmetes slaavi juurtega riikides seostub koliada laste ja noorukitega, kes käivad majast majja, laulavad laule ja saavad kinke (jõuluversioon mardisantidest?). Need lauljad, koledari’d, laulavad kolyadka’sid, mille traditsioon pärineb Kiievi-Russi (Vana-Vene) aegadest. Üks tuntumaid selliseid laule on Ukrainast pärit „Shchedryk“* [SELLELE TÄRNILE TULEB JOONEALUNE MÄRKUS: – See on küll tehniliselt shchedrivka ehk uusaasta laul. – ] . Selles laulus lendab pääsuke tuppa ja laulab perele rikkusest, mis neid ootab tuleval kevadel. Traditsiooniliselt kingitakse lauljatele nende töö eest kukleid.

3. Hävita sotsiaalsed hierarhiad.

Saturnaalid olid Vana-Rooma aastalõpupidustused jumal Saturni auks. Sel ajal pidutseti, mängiti õnnemänge ja jagati naljakaid kingitusi (nagu vahakujukesi). Üks huvitavamaid traditsioone oli see, et orjadel olid sel ajal samad õigused, mis kodanikel – nad kandsid vabadust sümboliseerivat viltmütsi pileus’t ja sõid pidusöögilauas. Saturnaalide ajal oli neil lubatud solvata oma ülemusi ilma tagajärgedeta, poeet Horatius kutsus seda detsembrivabaduseks. Seega on jõulud parim aeg, millal öelda oma „lemmik“-õpetajale, mida sa tegelikult arvad!

4. Vali uus kuningas.

Vana-Rooma saturnaalidest tuleb teinegi huvitav traditsioon: kuninga valimine. Saturnalicius princeps’i (ladina keeles „saturnaalide valitseja“) kõiki käske – näiteks “Visake see mees vette!” – tuli küsimusteta täita (selle rolli jaoks on vaja hea huumorimeelega sõpra). Huvitaval kombel ei maini vabariikliku režiimi aegsed allikad saturnaalide valitsejat, nii et on võimalik, et roll tekkis keisri paroodiana. Sest kas see pole mitte naljakas, kui üks suvaline inimene suudab väiklaselt kõigi teiste üle otsustada?

5. Tapa kits, täida ta nahk õhuga ja hüppa selle peal. Ennusta tulevikku.

Brumalia oli talvepüha Rooma keisririigi idaosas. Viinamarjakasvatajad ohverdasid sel ajal kitse, sest kitsed sõid viinamarju, võtsid kitsel naha maha ning tegid sellest omalaadseid hüppepalle. Koer kui kodutööde ärasööja oleks sel juhul tänapäevane ohvriand, seega ma loodan, et keegi seda traditsiooni tegelikult ei taaselusta! Brumalia ajal nähtud ilmutused pidavat talve jooksul täide minema.

6. Läida lõke.

Miks teeme me suure lõkke jaanipäeval, kui on palav, aga mitte jõulude ajal, kui ilmad on just külmad? Himaalaja mägede kandist pärit traditsioon Lohri vastab sellele küsimusele: „Me teemegi talve ajal lõket.“ See traditsioon on populaarne tänapäevalgi Põhja-Indias, kus sellest võtavad osa paljude erinevate religioonide järgijad. Lõkke ümber lauldakse, tantsitakse ja räägitakse, kuni kogu puit on söeks põlenud. Lõkkesse visatakse suhkrut ja seemneid.

7. Liitu gildiga. Mine gildijoodule.

Kui sinul on vähimaidki käsitöölisi oskuseid (või kui sa oled rikas kaupmees), on just enne jõule parim aeg liituda gildiga. Sel juhul saad sa pidutseda jõulujootudel ja kohe peale seda vastlajootudel. Kui kohe peale seda gildist lahkud, ei pea üldse tööd tegema! Tallinnas toodi 25. detsembril Raekoja platsile kuusk, mis seejärel kohe maha põletati, samal ajal kui linlased laulsid ja tantsisid selle ümber. Päev hiljem algasid Mustpeade vennaskonna, rae ja Suurgildi jõulujoodud, ehkki pidutsesid muidugi kõik, kes said. Märkimisväärne on, et ma ei pea tegema midagi, et seda traditsiooni moderniseerida.

(Muide, kui sa päriselt täidad mõnda siin tekstis toodud traditsiooni, anna Reaali Poisile teada!)