Missamuusika. Seitsmelapselisest Põhja-Prantsusmaa perest pärit Guillaume de Machaut oli oma aja kangelane. Lisaks rahva hullutamisele oma ligi 400 luuletusega (pigem luegemisoskajatele) pani Machaut iga lähedalasuva kristliku pühakoja seinad võnkuma teosega „Messe de Nostre Dame“. Järgmine laupäev sea sammud Reimsi katedraali poole sest iga endast vähegi lugupidav keskaja inimene peab vähemalt korra elus Mauchaut’ missat kuulda saama.
Kindlus Mont-Saint-Micheli saarel. 100-aastase sõja vältel vallutamata jäänud Mont-Saint-Micheli saarel asuv kindlus on ilmselt suhteliselt turvaline. Seda näitab ka Louis XI geniaalsus luua sinna vangla. Suured ja ilusad gooti stiilis kunstivormid saavad olla sinu igapäevaseks silmailuks kui Bastille’ kindlusest kuidagiviisi pääsed. Viimatine tutvus meeldiva saarega on kajastatud filmis „Sõrmuste Isand: Kuninga tagasitulek“.
Kingamäng. Kes tatsab sandaalides, kes kummikutes. Õige keskaegne kaaslane, kes teab oma moevälgatusi paremini kui viit rüütlivoorust, kannab nahast moodustisi, mille ninades peav olema terav tipp. Näpunäide spetsialistidelt: täida kinganina pehme materjaliga, et see vormi hoiaks. Ei saa salata, et nahast käimad vett ei pea, kuid mitte muretseda, selleks lisa puitdetailid. Kerge kõrgendatud tallaga puitplätu sinu nahkkäimade peal tõstab su kõnnaku lihtsurelike tänavaporist kõrgemale ning bürgermeistri juurde minnes saad mõdu kuivade jalgadega juua.
Must surm. Kõige jalustrabavam haigus keskajal oli katk, mis on keskaja pärli tiitli saamise vääriline, sest see niitis jalust 75–200 miljonit inimest ja on ajalukku läinud kui kõige surmavam pandeemia. See levib inimesele peamiselt kirbuhammustuste, näriliste või katkuhaige inimese kaudu. Õpetus inimkonnale: kirpe koduloomadena pidada ei ole nende armsast välimusest hoolimata mõistlik ning katkuhaigete inimestega suhtlemisel tuleks kanda maski.
59.433844°N, 24.749104°E. Juba keskajal valmistasid Läänemerelt puhuvad tuuled, soojendav päike ning tugevad vihmasajud ette nendel koordinaatidel asuvat maapinda, et luua võimalikult viljakas pinnas tulevastele geeniustele. Mulda külvati kuus karüatiidiseemet, maha istutati viisnurkne staadion ning välja juuriti kõik sõprussuhted TIK-iga. Mullast sirgunud taime pead iseeneses ära tundma.
Richard Lõvisüda. Inglismaa kuningas aastatel 1189–1199 sai tuntuks tänu Astrid Lindgreni kuulsale lasteraamatule „Vennad Lõvisüdamed“. Kui Richard oli veel väike poiss, kuulus ta Lindgreni loomingu suurte austajate hulka ning pidas romaani „Vennad Lõvisüdamed“ vapraid peategelasi enda eeskujudeks. Seetõttu otsustaski kuningaks saanud Richard võtta endale uue perekonnanime. Richard Lõvisüda oli keskajal Lindgreni teoste kõige suurem populariseerija, levitades autori ideid ka kolmandas ristisõjas.
Peod. Keskaegsed inimesed olid jootude korraldamises meisterlikud, kuid pidutsemises veel paremad. Tallinna Suurgild armastas pidusid lausa niivõrd palju, et gildi liige, kes peole kohale ei tulnud, pidi trahvi maksma. Vabanduseks võidi tuua vaid ainult oma kõrget iga või haigestumist, kuid ka neile hädistele gildiliikmetele saadeti õlut koju. Millist ühtekuuluvustunnet säärane teineteisega arvestamine tekitada võis! Samuti ei anna trubaduuride tundeküllast muusikat tänapäevastel pidudel lastava räppmuusikaga võrreldagi.