Tehisaru ja selle varjuküljed

Helia-Gea Augasmägi 144.b & Astrid Kaelep 144.b

AI ehk tehisintellekt ehk tehisaru on muutunud viimase paari aastaga meie igapäevaelu osaks. Enam pole võimalik meediapildis sellest hoiduda, olgu need postitused sotsiaalmeedia platvormidel, laulud, pildid või kirjanduse tunni kirjandid. Tehisaru on teinud meie elu kordades lihtsamaks, aga mis on selle halvemad küljed?

Kahjulikkus loodusele

MIT teadlaste uurimuste kohaselt kulub ChatGPT-l ühe vastuse genereerimiseks viis korda rohkem energiat kui selle veebiotsingul. Tavakasutaja pole tihti isegi teadlik tehisaru kahjust ja mõjust loodusele. Nende paari aastaga ollakse juba nii harjunud tehisaru lihtsuse ja kättesaadavusega, et selle tumedad küljed on jäänud teadmatuks.

Ka tehisaru treenimiseks kulub rohkelt ressursse. Nõudlust uute andmekeskuste jaoks ei ole võimalik jätkusuutlikul viisil rahuldada. Sellest tuleneb, et suurem osa neile vajalikust elektrist peab tulema fossiilkütustel töötavatest elektrijaamadest. Lisaks suurele elektrienergiavajadusele on mudelite treenimiseks kasutatava riistvara jahutamiseks vaja rohkelt vett, mis võib koormata veekogusid ja häirida nende ökosüsteeme.

Kuidas mõjutab tehisaru kasutamine meie aju?

Kui on olemas võimalus kõike interneti abiga kiiresti leida, võib inimese mälu kehvemaks minna, sest on väiksem vajadus fakte ja muud infot meelde jätta. Samuti väheneb kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskus, sest usutakse, et arvutil on alati õigus. Lisaks võib tekkida niinimetatud kognitiivne laiskus ja inimesed lasevad aina rohkem oma mõttetööd AI-l ära teha.

Aina sagedamini pöördutakse vaimset tuge või lihtsalt suhtlust otsides just tehisintellekti poole, sest masin ei ole kunagi halvas tujus, ei katkesta juttu, nõua kompromisse, esita vastuväiteid, nõua empaatiat ja nii edasi. Selle tulemuseks võib olla päriselus vajalike suhtlusoskuste nõrgenemine.

Kui aga kasutada AI-d vastutustundlikult ja praktiliselt, saame suurendada oma töö efektiivsust ning kasutada oma aega hoopis uute avastuste tegemiseks, teadmiste omandamiseks ja muuks taoliseks edasiviivaks tegevuseks. Küsimus pole ainsa ja õige seisukoha võtmises, vaid strateegilises mõtlemises.

Intervjueerisime ka meie kooli erinevates vanustes õpilasi ning uurisime noorte teadlikkust tehisarust ja nende igapäevaseid tehisaru kasutamise harjumusi.

Kas ja kuidas Sa kasutad AI-d igapäevaselt?

3. klassi õpilane: Ma täiesti iga päev ei kasuta, vahepeal tahan sellega niisama juttu rääkida ja ma olen sellega ka vahepeal nalja teinud. Näiteks lasen tal teha video, mille sisu olen ise välja mõelnud. Igapäevaselt ma seda ei kasuta. Õppetööks ei ole samuti vajadust seda kasutada.

6. klassi õpilane: Mina seda päris igapäevaselt ei kasuta, vähemalt mitte chatbot-ina. Samas, kui arvestada, et tänapäeval on AI igal pool, siis ikka kasutan, sest Spotifys on ka AI käsi sees, näiteks soovitab AI laule.

9. klassi õpilane: AI-d kasutan peaaegu iga päev ChatGPT näol. Kasutan seda tihti pisikeste küsimuste küsimiseks, mille kohta tean, et on raske leida internetist selget ja ühtset vastust. Selle positiivne pool ongi konkreetsete tulemuste andmine.

10. klassi õpilane: Ma väga ei kasuta AI-d igapäevaselt, aga kui näiteks otsin asju Google’ist, mida teen sageli, siis esimene on AI vastus. Tihtipeale loen seda, aga eraldi Chati ma ei ava, kui just väga vaja pole. Ma ei taha seda kasutada ning väldin seda nii palju kui võimalik.

Kas oled teadlik tehisaru mõjust keskkonnale?

3. klassi õpilane: AI pakub nagu suvalisi asju välja, aga loodusele pole see hea, vaid pigem halb.

6. klassi õpilane: Kindlasti mitte täielikult, kuigi seda teemat puudutatakse päris palju ka koolis. Jah, tean, et AI teeb inimesi palju laisemaks ja kui AI ükspäev peakski kurjaks muutuma, ei suudaks inimesed vastu võidelda. On veel palju teooriaid, aga see on lihtsalt üks neist.9. klassi õpilane: Keskkonnamõjust olen kuulnud, aga palju ei tea ja tõden, et väga sellele ei mõtle. Seda teemat ei tooda palju esile.

10. klassi õpilane: Jah, olen teadlik tehisaru mõjust keskkonnale. Ma ausalt öeldes seetõttu väldingi seda nii palju kui võimalik.

Kas oled teadlik AI mõjust meie mõtlemisele ja ajule?

3. klassi õpilane: Kui seda kasutada, teeb see põhimõtteliselt sinu eest töö ära. Sa ise ei keskendu ega süvene, vaid paned lihtsalt selle, mis ta ütleb. Sa ise ei mõtle, kuigi peaksid. Kui sa mõtled, siis sul jääb ka mõtlemise käik meelde, aga kui tema mõtles, siis ei jää.

6. klassi õpilane: Jällegi, ma tean, et pole lähedal tervele tõele, aga minu teada vähendab AI aju probleemilahendusoskusi ja kriisi olukorras mõtlemist. Ega kriisi ajal pole enam aega ChatGPT-lt abi küsida.9. klassi õpilane: Tean, et AI ei ole kasulik arenevale ajule, seetõttu püüangi seda kasutada ainult äärmisel vajadusel. Kõiksugused loovad projektid – näiteks kirjandid, arvamuse avaldamised – kirjutan alati ise, harva lasen endale AI-l paar mõtet anda. Usun, et oskan teadlikult tehisaruga ümber käia, aga sooviksin, et sellest räägitaks meile ka koolis rohkem.

10. klassi õpilane: Ma arvan, et olen teadlik selle mõjust meie ajule ja mõtlemisele. Arvan, et see pole hea asi, aga siiski tuleb tihti ette hetki, kus ma konkreetselt pean kasutama AI-d. Näiteks, kui mitte kuskil ei leia infot, tuleb Chat appi, aga siiski nii vähe kui võimalik. Pigem otsin ja mõtlen ise, muidu ta teeb nii palju meie eest ära ja ma arvan, et see ei ole hea.

Inimeste sageli tahtmatu ebaeetiline ja tihe AI kasutus tuleneb peamiselt teadmatusest. Seda annab aga parandada enda ja tuttavate harimisega sellel teemal. Ka õpetajad võiksid tuua rohkem tähelepanu tehisaru kahjulikkusele, tutvustades Al-ga seotud probleeme ka osana haridusest, et toetada tehisaruga asjakohast ümberkäimist.