Suvised menufilmid: Homerose eeposest koomiksikangelasteni

Otto Arro 142.a

Astrid Kaelep 144.b

Sel suvisel koolivaheajal pakkusid filmiproduktsioonid palju häid põhjuseid vaba aja veetmiseks just kinosaalis. Tagasivaates toome teieni kaks kõige silmapaistvamat kassahitti, mis on tekitanud meedias aktiivset arutelu ning kui veel pole nähtud, siis väärivad kindlasti vaatamist. Hubane sügisõhtu, popkorn ja hea film – rohkem polegi õnneks vaja.

NOLANI „ODÜSSEIA“: KINOKULTUURI PÄÄSTMINE?

Nägu. Laevastik. Sõda. Mees. Mõte. Riugas. Riugas, et murda Trooja müürid.

Nende sõnadega avab laulikut kehastav menukas räppar Travis Scott Christopher Nolani uusima suurfilmi „Odüsseia“, avades tee paljudele ebatavalistele osatäitjatele, tõlgendustele ja otsustele, mida ehk tuhandete aastate vanuse eepose adaptatsioonist ehk oodata ei oskaks. Üle maailma kõiksugu eri rahvustest näitlejad, stiliseeritud sõjavarustus ning ingliskeelne stsenaarium tekitasid laialdast poleemikat juba enne filmi linastumist, kuid suurmeister Nolan tõestas, et tegemist polnud mingil juhul takistustega.

Pea kolme nädalaga teenis linateos viimaste aastate hääbuvale kinokultuurile vastukaaluks üle miljardi dollari kassatulu , küündides vaevata ka märkimisväärse 4,4-tärnise hinnanguni Letterboxdi platvormil. Etnilisi murekohti pakkunud näitlejad esitasid oma rollid laitmatult, ajastutruudusest kaugele jäävad sõjarüüd ainult lisasid filmile efektsust ja silmailu – märkimisväärseimaks näiteks ilmselt Benny Safdie kehastatud Agamemnon.

Imetlemata ei saa jätta filmi tehnilist poolt: lisaks asjaolule, et tegemist on ajaloo esimese linateosega, mis on filmitud täielikult ülikvaliteetse IMAX tehnoloogiaga, on pea kõik ekraanil nähtu loodud praktiliste efektidega ja kohapeal – erinevalt murettekitavast CGI ehk arvutiga loodud efektide kasutamise trendist, mis viimastel aastatel eesotsas Marveli lugematute superkangelasefilmidega aina jõudu kogub. Suurepärase töö tegi ka helilooja – kolmekordne Oscari-võitja Sel suvisel koolivaheajal pakkusid filmiproduktsioonid palju häid põhjuseid vaba aja veetmiseks just kinosaalis. Tagasivaates toome teieni kaks kõige silmapaistvamat kassahitti, mis on tekitanud meedias aktiivset arutelu ning kui veel pole nähtud, siis väärivad kindlasti vaatamist. Hubane sügisõhtu, popkorn ja hea film – rohkem polegi õnneks vaja. Ludwig Göransson, kelle mitmekülgse, kuid meisterliku töö hulka kuuluvad muuhulgas suures osas Tallinnas filmitud „Tenet“ (2020) ning Oscari võitnud „Oppenheimer“ (2023) ja „Patused “ (2025). „Odüsseias“ aga taaselustas helilooja tuhandete aastate vanuse puhkpilli aulos ning ka mitmesugused lüürad ja löökpillid.

Kiita saab ka näitlejatööd, eriti peaosatäitjat kehastavat Matt Damonit, Anne Hathawayd ning John Leguizamot. Veenvusest võis puudu jääda ehk Tom Hollandil ja ka Robert Pattinsonil, kelle täielikku ulatust on näidanud filmid nagu „Majakas“ (2019) ja „Batman“ (2022)

Paljude filmi maha laitnud vaatajate peamiseks murekohaks on loo tõlgendus: Homerose Odüsseus oli oma tegude ja vallutuste üle uhke. Nolani Odüsseus sarnaneb aga tema eelmise filmi keskmes olnud aatompommi loojale J. Robert Oppenheimerile – oma Trooja hobuse plaani tulemusel puhkenud veresauna keskel hakkab ta justkui oma tegude õigsuses ja moraalis kahtlema. Siiski saab näha selles suurt tugevust: eepost on leierdatud ühel viisil aastatuhandeid, mistõttu mõjub selline uus ja värske pilk loole hoopis paremini kui juba kuuldud jutustus.

MARVELI UUS MENUFILM: „ÄMBLIKMEES. TÄITSA UUS PÄEV“

Kõigi MCU sõprade kauaoodatud „ Ämblik mees. Täitsa uus päev“ on neljas osa Marveli koomiksite ainetel põhinevast filmiseeriast, mille peaosas on Tom Holland. Hetkel Hollywoodi kinoplakatitel levinud kuulsate nägude seast mängivad kaasa ka Zendaya, Netflixi sarjast „Stranger Things“ tuntud Sadie Sink, Jon Bernthal ja teised. Film on hetkeseisuga 2026. aasta enimmüüdud kassahitt, olles augusti keskpaigaks teeninud juba üle 1,68 miljoni dollari.

Eelmistes filmides juhtunu tõttu ei mäleta enam mitte keegi, et New Yorgis tegutseva superkangelase identiteedi taga on nüüdseks tudengiealine Peter Parker. Nüüd üritab peategelane hoida mõtteid mujal, olles endiselt rahva poolt armastatud “sõbralik naaber Ämblikmees” ning keskendudes täiskohaga kuritegevuse vastu võitlemisele. Samal ajal leinab ta taga kunagi olnut ning jälgib kurbusega, kuidas endised sõbrad ilma temata elus edasi liiguvad.

Tahes-tahtmata mõistab ta, et üksilduses elamine pole kuigi jätkusuutlik ning üritab uuesti kontakti leida oma pikalt taga igatsetud lähedastega – kunagise tüdruksõbra MJ ja parima semu Nediga. Ühiste mälestuste puudumine osutub aga üpriski keeruliseks takistuseks. Kõik muutub, kui äkitselt langeb linnas asuv julgeolekukeskus Damage Control aina sagenevate rünnakute alla. Enda täienevate supervõimetega kimbatuses Peter ja tema sõbrad tõmmatakse ootamatute sündmuste keerisesse ning tugev eneseusk muutub olulisemaks kui kunagi varem.

Lisaks iga õige Marveli produktsiooni juurde käivatele paranormaalsetele sündmustele ja kähmlemisele oli filmis ka rohkelt sügavmõttelisi hetki. Läbi Peteri läbielamiste ja teatud piirini eluliste probleemide antakse edasi, kui oluline on meie tervise ja heaolu jaoks omada toetavat suhtlusringkonda, kellele saame loota ning toetuda rasketel aegadel. Olles jälginud peategelase arengut ja kasvamist teisemeeast täiskasvanuks läbi eelmise kolme filmi, saab mõista, kuidas liiga suur vastutus peategelase õlgadel mõjutab tema vaimset ja emotsionaalset tervist ning ka teisi inimesi tema ümber. Samuti pööratak se tähelepanu sellele, et iga inimene on mitmekülgne ja eriline ning seda tuleb väärtustada nii ühiskondlikul kui ka isiklikul tasandil.

Filmis on keskne fookus detailsusel ja üleloomuliku realistlikul kujutamisel, mis võlub vaatajaid ning kutsub tegelastele kaasa elama. Taustamuusikas on välja toodud mitmete globaalselt tuntud artistide teosed, näiteks Tame Impala „Loser“ ja Bad Bunny „EoO“. Kinosaalist leiab igaüks mõne uue mõtte, emotsiooni või huvi, millega oma kultuuripagasit täiendada.