Siseorienteerumine – midagi uut

Helin Luberg 145.b

Enamik on ilmselt kuulnud sellisest spordialast nagu orienteerumine. Joostakse metsas või linnas majade vahel ringi, kaardid käes, otsides valgeoranžikaid punkte. Orienteerujate seas on aga just eriti viimasel ajal populaarsemaks muutunud Tallinna Orienteerumisneljapäevakute korraldatav Sisesuund ehk siseorienteerumine – nime poolest sarnane tavalisele metsa all kaardiga uitamisele, kuid olemuselt hoopis teistsugune!

2007. aastal toimus Eestis maailma esimene avalik siseorienteerumine. Nagu nimigi ütleb, toimub see majade sees, välja arvatud mõned üksikud korrad, mil rada viib võistleja ka õue. Viimaste aastate Sisesuuna etapid on toimunud näiteks Gustav Adolfi Gümnaasiumis, Eesti Rahvusraamatukogus, Swedbanki endises majas ning ka Tallinna Reaalkoolis! Huvitav, millal seda korraldatakse meie uues vastselt ehitatud majas? Nagu tavalises vabaõhuorienteerumises, kasutatakse ka siseorienteerumiseks kaarti, SI-pulka ning sportlikumaid riideid. Sellega aga sarnasused piirduvad! Siseorienteerujad ei kasuta kompassi, samuti on neil sageli kaasas pealamp – seda on vaja eriti siis, kui etapp toimub mõnes mahajäetud hoones, näiteks Kullos hetk enne selle lammutamist – ning rinnanumbrid, mida tavalistel vabas õhus toimuvatel päevakutel ei kasutata.

Veelgi suurem erinevus seisneb Sisesuuna ülesehituses: nimelt ei ole siseorienteerumises tähtsaimaks oskuseks pika maa joostes läbimine, vaid kaardi lugemine, loogiliselt mõtlemine, võimalikult optimaalse tee leidmine ning treppidest üles-alla jooksmine. Kõrgusjoonte lugemine on asendunud korruste lugemisega. Minulgi on vahel juhtunud, et akendeta koridoris seistes ei mäleta enam, kui palju kõrgemal või madalamal maapinnast hetkel asun. Alt leiad ühe klassikalise siseorienteerumise kaardi, millega saad end proovile panna – kas suudad leida tee finišisse? Vihje: isegi, kui kaks punkti asuvad samal korrusel, peab sageli ühest teise jõudmiseks minema teiste korruste kaudu! Soovitan uurida ka värvilist versiooni, mille leiab artikli lõppu kirja pandud lingilt. Alloleva kaardi pealt on näha korruseid eraldi. Plaanil pole põhja- ja lõunasuund paigas – ega see sind eriti ei aitaks. Kuigi plaani ülal paremal on tilluke legend, usun, et võiks natuke selgitamist siiski teha:

1. Läbimatud alad/takistused: kõik helehallid kohad on alad, kuhu orienteerujatel asja pole, samuti on sealsed uksed lukus, nii et nendesse ruumidesse sattumise pärast muretsema ei pea. Punasega viirutatud alasid joostes läbida ei tohi, need on lindiga eraldatud ning sageli võistluseelse ning -järgse aja veetmise paigad. Vahest tehakse labürinte või takistusi ka näiteks pinke, mis on märgitud rohelisega, liigutades.

2. Ühesuunalised kohad: ühesuunalised koridorid, mis näitavad, et neid lõike võib läbida ainult noolega näidatud suunas. Kaardile on need märgitud kahe sinise ühte suunda näitava noolega. Sellistes kohtades on alati ka valvurid, kes tuletavad seda reeglit meelde, kui kogemata vales suunas mõnd eelmainitud kohta läbima hakkad. Sellistes kohtades on alati ka märge, mis hoiatab ühesuunalise lõigu eest. Üks uus reegel on otse läbitavad ristmikud. Kaardile on need märgitud kahe sinise ristuva noolega. Sellistes kohtades tohid sa minna ainult otse üle ristmiku, aga mitte keerata paremale või vasakule, see kehtib ükskõik mis suunast läbides. Viimastes kohtades on ka valvurid, kes tuletavad seda küllaltki keerulist reeglit läbijatele meelde.

3. Trepid: kõik korruse tavalisest beežikast kõvasti tumedamat tooni ehk oranžid trepid viivad korrusest kõrgemale; kõik beeži värvi trepid viivad korrusest allapoole. Korrusega sama tooni trepid, millele on kaardil peale märgitud must trepiastmetega risti olev triip, viivad ühelt korruselt sellesama korruse poolkorrusele, mis on mõlemad kaardil märgitud ühe korrusena (see on väga keeruline, isegi professionaalide jaoks!).

4. Kõik ülejäänu: start on märgitud roosa kolmnurgaga, finiš kahekordse roosa ringiga. Kontrollpunktid on ühendatud sellises järjekorras, nagu neid läbima peab. Helesinine riba väljaspool maja näitab ühte võimalikku teed, mida saab läbida ühest punktist teise minekuks, kuid liikuda tohib ainult helesinisega märgitud kahte õue viivat ust mööda. Kõik heleroheline kaardil on tavaliselt kas näiteks pingid, kapid või muu mööbel.