Shakespeare’i „Tõrksa taltsutust“ taltsutamas

Aprilli tulekuga jõudis kätte ka aeg iga-aastaseks gümnaasiumi teatrireisiks. Sel aastal seadsime sammud (bussirattad) Vanemuise poole, et heita pilk Shakespeare’i komöödiale „Tõrksa taltsutus“.

Etendus ei olnud just lühike, kestes ligikaudu neli tundi, seega ei ole raske aimata, kui väsinud terve seltskond õhtu lõpuks oli. Õnneks oli jalgade sirutamiseks ette nähtud kaks vaheaega, mis said vastavalt veedetud. Etenduse esimene vaatus oli kolmest pikim, kuid samas minu meelest põnevaim. Komöödia sai alguse kuninga vaimuka tembuga – nimelt lootis ta panna tavalise kerjuse arvama, et too on äsja unest ärganud aadlik. Kerjus veendud, hakkas teatritrupp talle näidendit etendama ja algas komöödia põhiosa. See oli justkui teater teatris. Korraks tekitas selline stseenide vahetus minus kerget segadust, kuid jõudsin päris kiiresti tagasi järjele. 

Näidend viis meid Itaalia ühte rikkasse perekonda, kus elas kaks tütart – noorem ja vooruslikum Bianca ning vanem ja tõrksam Katharina. Biancal oli küll hulgi kosilasi, kuid isa oli oma otsuses kindel ning teda enne mehele ei laskunud, kui Katharina endale kaasa oli leidnud. Bianca õnneks saabus linna peagi Petruchio, kes hoolimata Katharina kangekaelsusest teda endale kaasaks soovis, olles huvitatud rohkem tolle kaasavarast, kui naisest endast. Läbi etenduse tabasin end korduvalt imetlemas lavakujundust ja valgustuse kasutust. Minu arvates said ajastu ja õhkkond hästi tabatud. Näidendi lõpuks sai Katharina n-ö „taltsutatud“ läbi talle toidu ja une keelamise, kuni naine seda enam välja ei kannatanud ja järele andis. Tänapäevases maailmas tundus see natukene veider ja ebatavaline, kuid tuleb meeles pidada, et teos kirjutati rohkem kui 400 aastat tagasi. Põhjalikumalt uurides ilmus, et Shakespeare kujutab näidendiga klasside ja rikkuse ebavõrdsust ning käsitleb mitmeid ühiskonnaprobleeme, mis on aktuaalsed ka tänapäeval. 

Kokkuvõttes oli komöödia hästi lavastatud, jättes hea mulje ja toredad mälestused. Tegelaskujud olid vahvad ning eesti keelde tõlkimisel prooviti ka riime säilitada. Pikka ja unist bussisõitu tagasi ma kannatama ei pidanud, kuid hiljem teistega vesteldes selgus, et nii mõnigi oli sõidu ajal mõnusad unetunnid täis saanud. Soovitaksin näidendit ka eakaaslastele, kuid kindlasti mainiksin, et peale etenduse lõppu jõuab koju üpriski hilja.

Kaisa Helena Luts 142.c