Populaarne müüt: „Visa hing“ on jõulufilm

Johanna Papp 141.a

Me kõik teame seda mõnusat tunnet, kui külmal jõulueelsel talveõhtul saab kuuma kakao ja ahjusoojade piparkookidega teleka ette diivanile istuda ja üht klassikalist jõulufilmi vaadata. Sellega kaasneb aga kahjuks see iga-aastane vaidlus, et mis siis on ikka „see õige“ jõulufilm. 

Klassikaaslastelt kiiresti uurides, mis nende lemmik jõulumeeleolu tekitaja on, sain enamikelt vastuseks „Visa hing“. Kuigi filmi tegevustik toimub jõuluõhtul ja film on osa TV3 telekanali tavapärasest jõuluprogrammist, ei vääri see mainimist parimate jõulufilmide arutelus, sest tegu pole isegi jõulufilmiga. Jõuludel pole filmis sisulist rolli – pühad on lihtsalt tegevuste toimumise aeg. Kui asendada jõulud näiteks jaanipäevaga, ei muutuks süžee mitte millegi poolest ning film oleks sama põnev. 

Samuti puudub filmist tavaline jõulutemaatika ja moraalne sõnum. Traditsioonilises pühade filmis on tähtsateks motiivideks koosolemine, väikesed jõuluimed, andestus, pere ja sõbrad. „Visas hinges“ on need asendatud tulistamise, tapmise ja terrorismiga, mistõttu tuleb seda käsitleda märulina, mitte jõulufilmina. Nagu filmistaar Bruce Willis on ise öelnud: „„Die Hard“ is not a Christmas movie. It’s a Bruce Willis movie.“ Seega on idee, et tegemist on jõulufilmiga, pigem üks suur müüt. 

Kuid „Visa hing“ pole kindlasti halb film – tegelikult on tegemist siiski suurepärase märuliga, mis muudab iga õhtu nauditavaks. Seda vaadates pole vahet, kas su kõrval on piparkoogid ja kakao või tšipsid koos Pepsiga. Jõulumeeleolu tekitamiseks soovitan aga valida mõne muu filmi, nagu näiteks „Üksinda kodus“ filmid, „Love Actually“, „Kuidas Grinch jõulud varastas“, mis kõik on täis soojust, meelerahu ja jõulutunnet, mis filmis „Visa hing“ lihtsalt puudub.