Meie kallis puhvetitädi on olnud meie silme all nii kaua, kui me mäletame. Puhvetitädi on alati rõõmsameelne ja parandab kõik su mured väikese söögipoolisega. Seda on märgata ka tema piparkookides. Piparkoogid sümboliseerivad puhvetitädi oskust inimesi rõõmsaks muuta. Kurva näo pühib üks Kirju Kiisu ja armas vestlus meie puhvetitädiga. Lihtne kujundus annab ka märku ka kiirest eluviisist. Modernne kujundus näitab, et ta ei karda areneda ja uueneda ning täpselt nii peabki üks õige puhvetitädi mõtlema.
Piret Karu kaunistatud piparkookidesse peab süvenema rohkem kui vaid mõneks hetkeks. Esimese piparkoogi võib iga lugeja enda jaoks ise mõtestada. Teine piparkook vaatab aga oma siniste kiharatega lahkelt sööjat ja annab märku, et tegelikult ei ole geograafia nii raske kui esmapilgul paista võib.
Õpetaja Toomas Reimann ei suuda füüsiku rollist välja saada ka siis kui saabuvad jõulud. Isegi piparkooke kaunistades suudab ta mõelda vaid sellele, kuidas oma kallitele õpilastele paremini füüsikat selgeks teha. Esimene keha mõjutab teist ikka sama suure jõuga kui teine keha esimest, see on reaalis teadatuntud tõde. Piparkookidel on Reimann kujutanud positiivset ja negatiivset osakest, kuid ka reaalainetelembeline õpetaja lisas oma piparkookidele pisut detaile ja värve. Selliseid piparkooke nosides võib ka jõulukuul rahumeeli füüsikat õppida.
Martin Saarest kohe õhkab keemia õpetaja hõngu. Ehtides piparkoogid lihtainete valemitega on näha, et õpetaja Saare arvates peitub võlu just lihtsuses. Samas võib valemid ka ühendada ja saame H2O2, mis on teada tuntud plahvatuslik aine, seega võib olla on selle valemi taga hoopis sügavam mõte. Aine näitab meile, kuidas õpetaja on pungil headest ideedest ja tegudest – või siis meeldivad Martin Saarele väga hoopis plahvatused. See saladus jääb aga lugeja lahendada.
Esimene piparkook sosistab meile vaiksel häälel, et Tatjana Truuväärt on väga mõistev õpetaja, kes üritab alati hoida oma õpilaste positiivset mõtteviisi ning utsitab neid olema paremad versioonid iseendast. Teisel tema piparkoogil on kujutatud mereranda. Ilmselt unistab õpetaja mõnest mõnusast soojamaa reisist ja igatseb suviseid jalutuskäike rannas.
Emakeeleõpetaja Mirja Bluumi piparkookidele peale vaadates ei ole raske oletada, et tegu on humanitaarainete õpetajaga. Piparkookidest lausa kiirgab loovust ja elurõõmu. Bluum võttis piparkookide kaunistamiseks tubli kakskümmend minutit ja tulemusest on seda selgesti näha. Inspiratsiooni ammutas ta ilmselt mõtlikest kümnenda klassi õpilastest, kes tol ajal nägid vaeva kirjandi kirjutamisega. Piparkoogid annavad teistelegi motivatsiooni ja jaksu aasta lõpuni pingutada ja arvestuste nädal üle elada. Ärgem andkem alla, seltsimehed!
Kaisa Vaher 140C
Reena Mikser 140B