Moldova parlamendivalimised on selja taga. Mida me õppisime?
Sissejuhatus
2025. aasta on Euroopas tegus valimiste aasta. Ligi pooltes Euroopa riikides toimuvad mõnda liiki valimised. Septembri eelviimasel nädalal olid paljude pilgud suunatud Moldova parlamendivalimistele. 28. septembril said riigi kodanikud hääletada, kas jätkata kurssi Euroopa suunal või langeda Venemaa mõjusfääri. Üheks Moldova lähiajal olulisemaks peetud valimistel saavutas Euroopa-meelne PAS (Partidul Acțiune și Solidaritate – Aktsiooni ja Solidaarsuse partei) kindla võidu. PAS kogus venemeelsete erakondade ees napi, kuid väga olulise enamuse, tagades vajalikust 51-st kohast 55 kohta 101-liikmelises parlamendis. Valimisi jäi aga varjutama enneolematult suur väliste faktorite mõju, mistõttu on peetud valimiste protsessi järjekordseks näiteks Venemaa püüdlustest oma mõjuvõimu regioonis hoida.
Valimistele läks suures pildis kaks ideoloogiat
Viimastel aastatel on süvenenud riigi lõhestatus, mis kajastus ka toimunud valimistel: suuremas osas jagasid hääled omavahel Euroopa-meelne PAS ning venemeelne BEP (Blocul Electoral Patriotic – Patriootlik Valimisliit), mis koosnes peamiselt sotsialistidest ja kommunistidest ning vähemal määral ka kahest teisest venemeelsest erakonnast. PAS on võrreldav Eestis tegutseva Reformierakonnaga. Partei rõhutab oma kampaaniates korruptsioonivastast võitlust. Alates eelmistest valimistest on nende suuremaks eesmärgiks olnud integratsioon Euroopa Liitu. BEP pole otseselt võrreldav ühegi erakonnaga Eestis, sest meil on kommunistlikud parteid seadusega keelatud, kuid venemeelse suhtumise ja populistliku poliitika poolest võiks neid samastada erakonnaga KOOS. Nende poliitika soosib paremaid suhteid Venemaaga, seega ka suuremat kriitikat Euroopa Liiduga ühinemisel. Lisaks eelnimetatud kahele üksusele olid esindatud ka väiksemad erakonnad: Euroopa-meelne BA (Blocul Alternativa – Alternatiivne erakond), populistlik ning pigem venemeelne PN (Partidul Nostru – Meie Partei) ning parempopulistlik PPDA (Partidul Politic Democrația Acasă – erakond Demokraatia Kodus).
Valimiste tulemused olid positiivselt ootuspärased
Valimispäev oli piltlikult samasugune nagu iga tavaline päev Moldovas. Pealinna tänavatel käisid inimesed rahulikult ringi, suuremaid kogunemisi ega kokkupõrkeid ei toimunud. Südaööks olid ülelugemiseks laekunud umbes 1,6 miljoni moldovlase hääled, mis tähistas pisut üle 52%-list valimisaktiivsust. Hääleõiguslikke moldovlasi oli kokku ligi 3 miljonit, kellest umbes 2 miljonit elab Moldova riigi territooriumil. Lisaks elab 150 000 hääleõiguslikku kodanikku Dnestri idakaldal ning ülejäänud maailma peal laiali, peamiselt Euroopas. Taas oli oma hääle andnud ka arvestatav riigikodanike diasporaa. Juba enne häälte lugemist oli Igor Dodon (BEP-i esimees) erakonna toetajaid parlamendihoone ette võitu tähistama kutsunud. Kui aga oli loetud üle 99% häältest, sai selgeks, et valimised võidab võimuerakond PAS, kes saavutas umbes 50% kogu võimalikust häälte hulgast. BEP kogus aga kõigest 24% häältest, mida oli kolmandiku võrra vähem, kui neile ennustati. Valimistulemuste järgselt lubas Igor Dodon protesteerida ning paar tundi pärast südaööd koguneski rahvas parlamendihoone ette, kuid meeleavaldus jäi lühikeseks. Teistest kandideerinud erakondadest saavutasid BA ~8%, PN ~6% ja PPDA ligikaudu 5% häältest. Seega jaotusid 101-liikmelise parlamendi mandaadid järgnevalt: PAS – 55 kohta (moodustab koalitsiooni), BEP – 26 kohta, BA – 8 kohta, PPDA ja PN – mõlemad 6 kohta. Valimistulemus tähendab Moldova jaoks Euroopa-meelse ja korruptsioonivastase poliitika jätkamist.
Valimiste analüüs ja Moldova tulevik
PAS saavutas võrreldes 2021. aasta valimistega parlamendis vähem kohti, kuid moodustab üheparteilise koalitsiooni. Piirkonniti oli näha selget lõhestatust riigis. Moldova pole sugugi ühtne riik, nagu on näiteks Leedu või Jaapan või mõni muu taoline. Seda mõjutavad siiani nõukogude aeg ning iseseisvusejärgne korruptsiooni vohamine riigis. Suur mõju kodanike meelsuse kujundamisel on olnud ka koroonapandeemial ja Ukraina sõjal. Moldova on Euroopa üks vaesemaid riike, mistõttu on see vähem valmis kriiside jaoks. Selle kõige tõttu esineb riigi eri piirkondades lahkuminevaid vaateid. 1990.–1992. aastal kurnas riiki kodusõda, mille käigus suurema venelaste elanikkonnaga Dnestri jõe idakallas end Moldovast iseseisvaks kuulutas. Siiamaani paikneb Pridnestrovje ehk Transnistria alal ligi 2000 Venemaa sõdurit ning sealne rahvastik on tugevalt venemeelne, sest elab täielikult Venemaa propaganda all ja sõltub Venemaa abist, mis piirkonda gaasi, vee, elektri ja muude teenustega varustab. Seal on järjepidevalt hääletatud vasakpoolsete ja venemeelsete parteide poolt, nagu ka viimastel valimistel hääletati. Teine märkimisväärt piirkond Gagauzia autonoomne üksus asub riigi lõunaosas, kus võimul on olnud Venemaalt rahastust saanud erakonnad, mis levitavad venemeelset propagandat. Sealne toetus noile oli tänavustel valimistel isegi suurem kui Pridnestrovjes, olenemata sellest, et valimiseelselt oli keelatud Șori erakond, mida juhtis häälekas venemeelne poliitiku ja Moldova endine president Ilan Șor, seoses venelastelt rahastuse saamisega venemeelse propaganda levitamiseks. Samadel põhjustel vahistati nädalaid enne valimisi Gagauzia piirkonna juht Evgenia Gutul, kes kuulus varasemalt samuti Șori erakonda. Ta oli üks valimiseelsetel päevadel riigi korraldatud vene propaganda vastaste reidide ohvritest. Kolmas piirkond Moldovas, kus toetus langes venemeelsetele, oli riigi põhjaosas Bălți linnas. Põhjuseks võib tuua madala elatustaseme. 2020-ndate aastate kriisid on sealset elanikkonda eriti rängalt tabanud ning seetõttu on nende rahulolematus võimuerakonna vastu kasvanud. Teisalt leidub piirkonnas arvestatav hulk venelasi ja ukrainlasi, kes igapäevaselt rohkem vene propagandaga kokku puutuvad. Kuidas aga PAS sellise enamuse saavutas? Pealinnas, kus hääle said anda üle 600 000 kodaniku, võitis kõikides linnaosades just PAS. Ka ülejäänud riigis oldi arvamusel, et kuigi võimuerakonna poliitika kriiside haldamisel pole olnud just ideaalne, on Euroopa kurss siiski parem otsus. Viimase arvamusega nõustus ka kodanike diasporaa, mis pea täielikult võimuerakonna taas valis. Siiski ei möödunud nende jaoks valimispäev intriigideta. Mitmetesse Euroopa valimisjaoskondadesse tehti valimispäeval pommirünnaku ähvardusi, kuid olulisel määral see tulemust ei mõjutanud. Samas väidab vastaspool, et Venemaal püstitati eelmiste valimistega võrreldes vaieldamatult vähem valimisjaoskondi. Pridnestrovje elanikele mõeldud valimisjaoskonnad tõsteti piirkonna territooriumilt välja, mis raskendas valijate ligipääsetavust. See on olnud venemeelsete üks peamisi argumente, miks valimistulemusi ei saa tõsidusega võtta. Sellegipoolest on Euroopa oma õnnitlused jaganud. Moldova president ja endine PAS-i erakonna juht Maia Sandu õnnitles Igor Grosut, praegust PAS-i erakonna juhti, valimisvõidu puhul, kuid kinnitas, et tegemist oli ühe kõige enam mõjutatud valimistega riigi ajaloos. Võitjatele jagas õnnitlusi ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kes oma sõnumis rõhutas järjekordset tõestust Venemaa nõrgenevast jõust regioonis. Need valimised näitasid, kui oluline oli pärast NSV Liidu lagunemist tekkinud uutel riikidel läände integreeruda, sest nagu ajalugu on näidanud, kogus Venemaa taas jõudu ning asub oma naabreid ükshaaval hävitama. Euroopa saab nüüd loota Moldova kiirele arengule lääne suunas.
Oskar Treffner 141.a