Masinlikud olevused? Ülbed nohikud? Lihtsalt inimesed?

Kas oled varem mõelnud, mida arvavad teised Sinust, või hoopiski, mida teised Sinu koolist arvavad? Esimesele küsimusele peate küll ise vastuse leidma, kuid teisele proovisin leida vastust, koostades oma uurimistöö raames küsimustiku Tallinna Reaalkooli kuvandi kohta. Siin on tulemused.

Statistika

Kokku vastas küsimustikule 522 õpilast, kellest 396 olid Tallinna Reaalkooli välised õpilased. Kuna meid huvitab küsimus, milline on Reaalkooli kuvand teiste arvates, kasutame siin artiklis ainult meie kooli väliste õpilaste andmekogumeid.

Teadlikkus ja kuvand õpilaste silmis

Eelmainitud 396 Reaalkooli-välisest õpilasest oli varem Tallinna Reaalkooli
kohta kuulnud 359 õpilast (90,3%) ning kuulnud polnud 37 õpilast (9,3%).
Tulemus on üllatavalt positiivne ning on näha, et Reaalkool on üle Eesti tuntud. Kindlasti peab ka arvestama asjaoluga, et osa, kes ei olnud koolist varem kuulnud, ei vastanud küsimustikule. Vastanutel paluti valida 5 palli skaalal, milline on Tallinna Reaalkooli kuvand nende endi silmis. Aritmeetilisks keskmiseks osutus 3,65, mediaankeskmine oli 4 palli. See
näitab, et koolil (ja ka meil) on oma mainekujundusega vaja natukene veel
vaeva näha, kuid tulemus on ikkagi üle keskmise.

Mis sõnadega meid seostatakse?

Kõige rohkem seostati Tallinna Reaalkooli märksõnaga „eliitkool“. Võrdselt oli levinud märksõnad „targad õpilased“ ning „koormav õpe“. Veel olid levinud ka märksõnad „konkurents“, „hea õppeedukus“ ja samuti ka „stress“ ja „distsipliin“. Eraldi toodi välja eelmise aasta alguses toimunud skandaal seoses endise õpetaja Madis Somelariga. Õpilaste kohta mainiti
ka negatiivsemaid sõnu, nagu näiteks „nohikud“, „ülbed“ ja „üleolevad“. Üks
vastanutest mainis õpilaste kohta ka „masinlikud olevused, kes hülgavad
elurõõmu reaa laineolümpiaadide tippkohtade nimel“. Kooli seostati veel
eraldi sõnadega „matemaatika“, „tugev reaalainete tase“ ja „keemialaborid“.

Kes siis meist ikkagi nii palju räägivad?

Peamised allikad, kust Tallinna Reaalkooli kohta infot saadi, olid sõbrad ja tuttavad. Samuti on kuuldud palju sotsiaalmeedia ning tavameedia kaudu. Veel on kuuldud kooli kohta õpetajatelt ning oma koolilt. „Muu“ alla läks näiteks ise info otsimine ning endiseks õpilaseks olemine. Eraldi
toodi välja saade „Rakett 69“ ja seal varasemalt osalenud õpilased, kuulujutud ning olümpiaaditulemused.

Väited

Lõpuks paluti vastanutel hinnata, kui väga nad viie palli skaalal nõustuvad viie erineva väitega.

1. „Tallinna Reaalkoolil on hea maine“ – aritmeetiline keskmine 3,49;
   mediaankeskmine 4 palli. See näitab, et kuvand on pigem suunatud positiivsemas suunas, kuid on ka palju erimeelsusi. Kusjuures, korrelatsioon kuvandi enda silmis ja selle väite vahel oli ainult r=0,13ja p-väärtus oli 0,01.
2. „Tallinna Reaalkool on väga nõudlik kool“ – aritmeetiline keskmine 4,38; mediaankeskmine 5 palli. See näitab, et Tallinna Reaalkooli peetakse nõudlikuks ning kõrged ootused on üks kuvandi keskne osa.
3. „Tallinna Reaalkooli õpilased on üldiselt väga võimekad“ – aritmeetiline keskmine 4,01; mediaankeskmine 4 palli. Tulemused osutavad tugevale positiivsele hinnangule õpilaste akadeemilise taseme suhtes ning
   vastajate arusaam koolist on seotud kõrge õppeedukuse ja võimekusega.
4. „Tallinna Reaalkool sobib ainult väikesele osale õpilastest“ – aritmeetiline keskmine 3,61; mediaankeskmine 4 palli. Tulemused viitavad, et selline arvamus on pigem levinud, kuid mitte väga laialdasel määral. See võib peegeldada arusaama, et kooli nõudlikkus ja maine muudavad selle sobivaks ainult kindlatele õpilastele.
5. „Tallinna Reaalkooli kuvand on orienteeritud pigem konkurentsile.“
   – aritmeetiline keskmine 3,77; mediaankeskmine 4 palli. Keskmised
   näitavad, et Reaalkooli kuvandit peetakse pigem konkurentsikesksena. Samut on näha, et see on kooskõlas eelnevate hinnangutega nõudlikkuse ja kõrgete ootuste kohta.

Arenguvajadused

Toodi välja mitmeid puudusi Reaalkoolimainekujunduse kohta, näiteks kuidas probleemide tekkides vaikitakse need maha, et maine ja kuvand viga ei saaks. Üks vastaja lisas, et tema arvates on kuvandit kasutatud, et varjata tegelikke probleeme ning edulugusid, seostades tugevat õpet hea õpikeskkonna ning õpetajate, mitte edukate õpilastega, kelle
edukusel pole Reaalkooli haridusega mitte midagi pistmist.
NB! Tegu on meie õpilaste arvamustega, mitte 100% tõeste faktidega.

Mida saame meie teha, et oma kooli kuvandit tõsta?

• Rohkem koostööd teiste koolidega ning luua uusi sõpruskoole.
• Rohkem koostööd ka individuaalsel tasemel – olla teiste koolide õpilaste suhtes rohkem avatud ning vähem üleolev.
• Rohkem rääkida koolis toimuvatest üritustest ja tegevustest, et kuvand ei oleks ainult „koormav õpe ja stress“.

Uurimustööd saad lugeda siit